Paastumaarjapäev on iidne kevadpüha, mis oli veel XX sajandil suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda 25. märtsil üle-eestiliselt juhuslike teadete aluselt kõigis maakondades omaalgatuse korras ja peamiselt isikliku huvi tõttu kas hulgakesi oma kogukonnas või oma pereliikmetega ja sõpradega või ka üksi nii linna- kui maapiirkondades. See on peamiselt naiste omavaheline kokkusaamine. Kaasas võivad olla ka tüdrukud. See on naiste pidu naiste keskel.
Tähistamise sisu seondub eelkõige naise, (vana)ema ja abikaasa rollidega, aga ka oletatava maaemapüha (hilisem kristlik neitsi Maarja kultus) tähistamisega, ebaõnne tõrjega metsiku viimise jm kommetega, maagilise edu meelitamisega, nimepäevaliste õnnitlemisega. Mare Kõiva sõnul on alates 1990-ndatest tegemist eelkõige naiste väe pühaga.
Viimase ligi kolmekümne aasta jooksul on välja kujunenud oma kindlad tegevuslikud rituaalid, mis lähtuvad rikkalikust traditsioonilisest rahvakalendri kombestikust, peamiselt paastumaarjapäeva, aga ka muudest kevadistest tähtpäevadest ning millest peetakse kinni. Näiteks kannavad kõik naised valget rätikut, on naiselikumalt riides, enne kodust välja minekut päikese tervitamisele päikesetõusul võetakse linnupetet. Päikesetõuseu vaatlemise paigas – mäel, mere ääres, hiies jne pestakse silmi allika- või hõbedaga puhastatud veega, tervitatakse päikest näiteks “Loomise” lauluga ja sõnamisega, tehakse ringmänge ja tantsulaule, valmistatakse metsik, mis siis ühiselt kaugele ära aetakse või põletatakse. Ohvrianniks riputatakse pael raagus puule, soovides sel viisil õnne isiklikuks eluks, head endale ja oma lähedastele. Kui tähistamise paigas on kiik, siis ka kiigutakse. Taludes elavad naised viivad läbi ka oma viljakusega seonduvaid rituaale. Seda kõike tehakse sõltumata ilmast.
Siseruumis toimub rituaalne hommikusöök. Pidulauale pannakse naiste endi poolt küpsetatud pannkooke ning juuakse punast jooki (punane mahl, vein, tee), mis tagab ilusa välimuse ja hea tervise. On saanud kombeks nimetada emasid ja vanaemasid eesnime pidi, rääkida nime saamise lugusid, jutustada perepärimusjutte esiemadest ning jagada naiste kogutud ja kogetud elutarkusi. Tavaline on ka naise eluga seonduvate, aga ka ema ja vanaema poolt lauldud regi- ja uuemate laulude laulmine, tantsimine, nimepäevaliste õnnitlemine. Ennustatakse nii mehele minekut, lapse saamist kui ka leiba laualae, reisimist, uut kodu jms. Vahel mängitakse läbi mõni oluline rituaal lapse sünni tähistamisest või pulmade kombestikust. Eriti oluline on kõigi kohal viibijate osalus ühistegevustes. Kui pidustustele satub mõni mees, siis pannakse talle tanu või rätik pähe ning nõutakse punast jooki, mida reeglina ka saadakse. Viimasel aastakümnel on lisandunud veel just sel päeval 1949. aastal toimunud küüditamise meenutamine küünalde süütamise ja perelugude rääkimisega. Võimalusel lõppeb tähtpäeva tähistamine sauna minekuga.
Maarjapäeva üles leidmine, enese jaoks avastamine on saanud paljude naiste jaoks üle Eestimaa üheks aastaringi tähtsündmuseks. Selle tähistamisel on oluline tunda nii maarjapäeva varasemat tähendust ja sisu kui ka osata mõtestada tehtavaid rituaale tänases päevas. Maarjapäeva tähistamise aluseks on veendumus, et sel päeval toimuv tuletab meelde elutähtsaid põhiväärtusi ja annab suurepärase võimaluse korrapäraseks enesekorrastuseks kõigis oma naiserollides. Paastumaarjapäeva tähistamine toetab naiste eneseteadvuse tõstmist ja kasva(ta)mist ning seda just ühistegevuses erinevatest põlvkondadest naistega.
Tähtpäeva tänapäevase tähistamise aluseks on Mare Kõiva sõnul maailmavaate alused ja tuumteated (arhiivid, folkloristide ja usundiuurijate käsitlused, tekstid trükistes, perepärimus). See on integreerimine usupraktika taasloomisse, rituaalide konstrueerimine ja adapteerimine uutesse oludesse, eesmärgiks nii kogukonna ühendamine kui isikliku kogemuse saamine. Need on isiksust tasakaalustavad rituaalid. (Kõiva, M. 2014)
Oletatavasti oli maarjapäev (ka paastumaarja-, punamaarja-, kapsamaarjapäev) kunagi maarahva tähtsaim – maaemapüha. (Haamer, 1972) Püha tähenduslikkusest annavad aimu ka arhiiviteated: Kapstamaarjapäivä peeti õks pühäs. Ol`l peris pühä (Vastseliina); Maarjapäev oli naiste püha. Naised sel päeval tööd ei teinud, käisid üksteise pool võõrsil, jõid maarjapuna – punane viin palsamiga. Mehed töötasid (Puhja); Maarjapäeval ei tohi puud raiuda, siis tulla veri välja (Torma) Maarjapäev oli ka õnnetu päev, ei tohtinud puuraagugi murda, puu kuivas ära (Põltsamaa).
On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Valgete rõivaste kandmine oli teatavasti valdavalt Kagu-Eestis: Paastu- ehk kapstamaarjapäeval piäp naisterahval kõigil valge räti pään olema, sis saavat suvel äste valge kapstapää (Otepää); Maarjapäev peavad kõik naesterahvad enestele valged rätikud ja põlled ette panema, siis on hea võiõnn (Suure-Jaani).
Ka suurte kookide küpsetamine oli valdavalt Kagu-Eestis: Kapstamaarjapääval tetti karaskid – liulehti. Keriti langa – sis saava suure kapstapää. (Rõuge).
Maarjapäeva üldlevinud ja veel tänapäevalgi teatud tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põskedele. Külla minnes tuli puna kaasa võtta.
Üles tuli tõusta enne päikesetõusu: Vara tõusti, et näha päikese mängu. Arvati, et see toimub ainult sel päeval (Pöide); Maarjapäeval peab päikesetõusu eel tõusma, et oled virk (Martna, Paistu) ja kaelasooned ei kädsise (Helme), Kombeks oli hommikul vara üles tõusta, siis pidavat olema soov suve läbi vara tõusta (Martna).
See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naiste pühadel, nii pidid ka maarjapäeval naiste peole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. 19. sajandil näiteks tõmmati eksikombel naiste pühale sattunud mehele tanu pähe ja tõsteti ta üles, mille peale mehel tuli osta õlut ja viina ning naisi kostitada. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad kõigi naiste pühade juurde. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata.
Nimepäeva (Maarja, Maria, Marika, Marju jne) tähistamine: Maarjapäeval seoti kolm Maarjat kinni, siis tuleb hea kevad (Karula) või tõstetakse Mari üles, siis annab viina (Kihnu); Nimepäeva tähistamisel seoti hommikul Mari-nimelisel jalad kinni või köideti ta voodi külge, sidumisvahendiks siidrätt vms kingitus, tõsteti üles, nimepäevaline pidi tooma maarjapuna, mis joodi ühiselt. Nimepäeva pühitsemine on tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis, vähem tuntud ka saartel.
Kiikumine võib ka selle päeva tegevuste juurde kuuluda: Maarjapäeva hommikul kiikusid perenaised laoses (rehe all), mida kõrgemale, seda suuremad viljahunnikud sügisel (Põltsamaa); Perenaised kiikusid ja laulsid: „Tööle jõudu ja leivale jätku ja orjad paigale. Ette, ette, mu hobune, taha, teise saani täkku!“ (Peetri).
Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Püha on tähistatud endistviisi ka pärast reformatsiooni ning Maarja-kultuse juurde kuulunud kujude ja altarite hävitamist. (BERTA Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas)
Maarjapäeva tähistamise muutusi pole lähemalt uuritud. Eenok Haamer väidab oma magistritöös, et maarjapäev võis olla kunagi maarahva tähtsaim – maaema püha, mis aja jooksul on tahaplaanile jäänud ning unustuse hõlma vajunud.
Maarjapäeva hakati taas teadlikult tähistama 1997. aastast alates Viljandi Kultuurikolledžis ja pärimuskultuuri alastel kursustel Rahvakultuuri Keskuses Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel.
Maarjapäeva tähistamise kombe edasikandmine ja -andmine toimub maarjapäeval osalemise kaudu. Nii toimub loomulik pärimuse edasikandumine lastele, sõpradele, tuttavatele jt teistele naistele suuremas või väiksemas (perekond) kogukonnas. Paastumaarjapäeva tähistatakse mitmete TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia erialade (kultuurikorralduse, huvijuhtimise, lavakunstide jt) lõpetajate, eesti rahvakalendri koolitustel osalenud naiste eestvedamisel oma paikkonnas üle Eestimaa. Paastumaarjapäeva – naistepüha pidamine on aja jooksul osutunud naistele oluliseks ja vajalikuks ning loomulikuks aastaringi tähtpäevaks, mida ei saa pidamata jätta. Näiteks 2009. aasta juhusliku ja ilmselgelt väheste teadetega kaardistamise tulemusena selgus, et maarjapäeva tähistati 41-s erinevas Eestimaa paigas, mh ka Pariisis. (Vt teised materjalid). 2017. aasta juhusliku kaardistamise tulem: maarjapäeva tähistati Karksi-Nuias, Laulasmaal, mitmes kohas Tallinnas, Lindil Audru vallas, Sargveres Järvamaal, Palupera vallas, Vooremaal, Abjas, Lavassaarel Pärnumaal, Padisel Harjumaal, Harku vallas, Urvastes, Pihtla vallas, Viljandis jm.
Igal aastal lisandub ka uusi maarjapäeva tähistajaid. Mõned eestvedajad on ammugi teatepulga edasi andnud ning tähistavad seda püha kas ainult pereringis või vahetevahel üksinda. Pandeemia aastatel 2020–2021 tähistati tihti maarjapäeva ka üksinda. Nii mõnedki naiste kohtumised peeti veebis, näiteks Liisa Kaasiku eestvedamisel.
Kõige olulisem on praktiline isiklik osalemine paastumaarjapäeva tähistamisel selle loomulikus keskkonnas ning ühistegevus. Eestvedajate võrgustik laieneb pidevalt. Nende kaudu antakse edasi tähtpäeva tähistamise kombed ja tavad, nii sügavalt pärimuslikud kui uuemad kombed. Paastumaarjapäev on viimase enam kui 20 aasta jooksul leidnud oma kindla koha eesti naiste aastaringis.
1995. aastal Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel algatatud paastumaarjapäeva kombestikku tutvustavaid ettevõtmised on laienenud üle Eesti. 1997. aastal alustati TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuhtide, kultuurikorraldajate jt erialade üliõpilaste kaasamisel selle naiste püha iga-aastane taastähistamine. Lisaks kultuuriakadeemia pärimuskombestiku ainele innustavad naisi maarjapäeva tähistama ka mitmesugused täienduskoolitused üle Eesti kuni tänase päevani. See on endiselt Ene Lukka-Jegikljani südameasi.
Koolitustele lisanduvad praktilised maarjapäeva tähistamised Eestimaa erinevates paikades: 2009. aastal Raplas, 2010. aastal Paides, 2012. aastal Rannus, 2013. ja 2014., 2015., 2016., 2017. aastal Tallinnas jne. Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel on tehtud ka eraldi maarjapäeva koolitusi, näiteks Paides, Harju-, Järva- ja Tartumaal kaasates tähistamisse kohaliku kogukonna naised, kes on järgnevatel aastatel ise eestvedajateks.
Teadaolevateks eestvedajateks ja eeskujudeks on nii TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetajad, koolitustel osalenud kui teised naised. Mõned näited pikema-ajalistest eestvedajast:
Harjumaal Reet Arukask ja Sandra Nikitin Oru külas Kose vallas, Piret Arikainen ja Ülle Krabo Laulasmaal, Kadri Mägi Sauel, Irja Targama Hüüru külas, Merike Kahu Jõelähtmel, Hannele Känd ja Ene Lukka-Jegikjan Tallinnas (varem valdavalt Viljandis); Jõgevamaal: Eneli Kaasik Vooremaal Juula mõisas; Järvamaal Katre Saar Kabalas, Aime Kallandi ja Saimi Sapp Sargveres, naiskodukaitse Türil ja Sargveres, Jaane Tammiste ja Urve Schkiperov Paides, Põlvamaal: Marju Marga Lootvinas; Pärnumaal Anneli Kala Audrus, Ülle Jantson Pärnus, Kaire Mertsin, Ulla Orgusaar, Kärt Jürgens ja Kaie Seger Audru vallas Lindi Lasteaias; Raplamaal Terje Kaur Juurus; Saaremaal Helje Raaper Mustjalas, naiskodukaitse Eve Tuisk Pihtlas, Anneli Pitk ja Ülle Sülla Orisaares ja Kuressaares; Tartumaal Karmen Puidak Ülenurmel, Liisa Kaasik Tartus (hiljem Otepää vallas), Karita Tilk Kõrvekülas; Valgamaal Õnne Paimre Kuigatsis, Koidu Ahk Tsirgulinnas, Anita Pavlova ja Agnes Veemees Astuvere külas, Maria Sikk, Marit Kylv ja Marju Rebane Valgas; Viljandimaal Kai Kannistu ja Anneli Arraste Karksi-Nuias, Kairi Leivo Viljandis, Tiiu Sommer Abjas; Virumaal Erika Kalamees Rakveres, Helve Ploom Tudu külas, Kristel Habakukk Narvas, Marju Metsman, Kristel Lehtme ja Marju Metsman Ebavere mäel; Võrumaal Virve Niilisk Karulas, Merle Tombak ja Marika Tragel Urvastes (varem Sangastes), Edda-Karin Luht Missos, Eda Veeroja Mooskas jpt.
Senine kogemus näitab, et naised vajavad seda püha ja tulevad selle pärimusliku tähistamisega suurepäraselt toime. Ühisteks eesmärkideks võib pidada naiste püha pidamist naiste kogukonnas ja enesekorrastamist kõigis naise rollides.
Paastumaarjapäev pakub vajalikku tuge naisele – Lukka-Jegikjan, Ene 2006. Paastumaarjapäev pakub vajalikku tuge naisele. XXI sajandi eesti naine – järjepidev kultuurikandja II vihik. Väljavõtted naiste lugudest maarjapäeva tähistamistest 2006. aastal.
Palli talu paastumaarjapäevad – Blogi, mis annab ülevaate paastumaarjapäevast ja selle tähistamisest Palli talus.
Kuma raadio uudised – Kabala Rahvamaja juhataja Katre Saar ja Paide Kultuurikeskuse kunstik Jaane Tammiste räägivad Kuma uudistele Maarjapäeva kommetest ja Kabalas ning Paides toimunust.
Maarjapäeva tähistamine 2012 Tallinnas – Videoülesvõte maarjapäeva tähistamisest Tallinnas 2012. aastal.
Berta – Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas, mis pakub infot ligikaudu 80 tähtpäeva kohta.
Vahastu külaraamatukogu blogi – Paastumaarjapäev. 25. märtsil tähistati maakondlikul seminar-nõupidamisel Paastumaarjapäeva.
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi kodulehekülg – Maarjapäeval Maarja-Magdaleenas. Paastumaarjapäev- Maarjapäevadest tuntuim. Vaike Käosaar. Märts 2006
Paastumaarjapäev – naiste oma püha – Kaie Nõlvak kirjutab paastumaarjapäeva traditsioonidest. Vooremaa, 28.03.2009.
Blogi “Köögikata maailm – kõik, mis mulle põnev tundub” – Paastumaarjapäev. 25. märts 2009
Palli talu paastumaarjapäiv 2015 – Lootvina Naised ja nende sõbrannad tähistasid paastumaarjapäeva. Autor: Marju Marga, 2015. Allikas: www.youtube.com
Paastumaarjapäev Eesti Vabaõhumuuseumis 2015 – Paastumaarjapäeva tähistamine Eesti Vabaõhumuuseumis 25. märtsil 2015. Kirjeldus, ajakava, fotogalerii
Maarjapäeva tähistamine Karksi vallas 2016 – Fotod maarjapäeva tähistamisest Karksi vallas 25. märtsil 2016 Karksi valla Kultuurikeskuse facebooki lehel.
Lootvina naiste maarjapäev 2016 – Fotodega blogisissekanne Lootvina küla naiste maarjapäevast 2016
Hariduskäik
Eesti Põllumajandusülikool, 1996 – filosoofiamagister maasotsioloogia alal
E. Vilde nim Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1980 – kultuurharidustöötaja
Teenistuskäik
Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, 2007-, arendus- ja koolitusjuht.
Eesti Vabaharidusliit, 2005-2010, projekti- ja koolitusjuht.
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, 2003-2004, projektijuht.
Kultuuritöötajate Täienduskool, 1988-1990, metoodik
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia (endine kultuurikool, kultuurikolledž), 1977- 2010, õpetaja, rahvamuusika kateedri juhataja, õppeprorektor, praktikajuht.
Viljandi Rajooni Kultuuriosakond, 1976-1977, metoodik
Tartu Rajooni Kultuuriosakond, 1973-1976, metoodik
Kontakt
Maakond: Harju maakond
Linn / vald: Tallinn
Postiaadress: Rukki 14-3, 10318 Tallinn
Telefon: 56240043
E-post: ene.lukka@gmail.com
“Tähistan ise paastumaarjapäeva ning kuna olen pärimuskultuuri õpetaja, saan neid teadmisi edasi suunata oma õpilastele TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja kursuslastele Eesti Rahvuslikus Folkloorinõukogus. Selle jaoks on oluline pärimuskultuuri tundmine tervikuna sh tähtpäevade ja pühade kombestiku teadmine. Paastumaarjapäeva tähistamine toimub tänu kursustele üle Eesti. Olen seda tähistanud mitmeid kordi Viljandis, aga ka Tallinnas ja Raplas. Maarjapäeva tähistamisel osalevad kohalikud naised erinevas eas, alates lastest ja lõpetades vanavanaemadega. Eestvedajateks on eelnevalt kokku lepitud perenaised.
Minu jaoks paastumaarjapäev aastaringi tähtsamaid pühi, sest annab võimaluse järele mõelda oma erinevate rollide üle naise, abikaasa, ema ja vanaemana. Suurt tuge ja elujõudu pakub koosolemine teiste naistega, ühine päikesetõusu tervitamine lauldes, esiemade lugude jutustamine, naiste laulude laulmine ja teemade arutamine (abielu, armastus, laste kasvatamine, tervis jms). Olen väga rõõmus, et maarjapäeva tähistamine on 13 aasta jooksul laienenud üle-eestiliseks. See päev võimaldab naistel koos n-ö ajada naiste asju.” (Vt ka teised materjalid)
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
“Paastumaarjapäeva kombestikku hakkasin uurima ning selle vastu huvi tundma isiklikust vajadusest siis, kui mul oli juba kaks poega ja ma korraldasin folkloori alaseid koolitusi. Esmakordselt hakkasin paastumaarjapäeva peale tõsiselt mõtlema tänu Eenok Haamerile, kes ühel loengul tutvustas oma magistritööd, mis oli maarjapäevast. Mida sel päeval teha ja kuidas käituda uurisin Eesti rahvakalendrist. Enesetäiendamiseks pean ka iga-aastast maarjapäeva pidamist, mida olen teinud kokku 15 aastat. Koolitustel ja üritustel kohtun ja vahetan kogemusi teiste naistega, kes maarjapäeva peavad või pühitseme tähtpäeva koos. Kogun ka andmeid selle kohta kes, kus ja kuidas maarjapäeva tähistavad.”
Teadmise, oskuse edasiandmine
“Teadmist paastumaarjapäeva tähistamise kohta annan edasi koolitustel nagu täiendkoolitus ERFN koolituskeskuses ja üliõpilastele TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Abiks on kogutud tekstid, filmid, fotod maarjapäeva tähistamisest alates 1997. aastast. Parim edasiandmise viis on ikka algajate kaasamine maarjapäeva tähistamisesse Maarjapäeva tähistamist pean vajalikuks, sest see annab naistele tasakaalutunde, tõstab eneseteadvust ja annab võimaluse oma mõttemaailma korrastamiseks järjepidevalt igal aastal. Võimalusi maarjapäeva tähistamiseks on kõigil naistel. Maarjapäeva võib tähistada ka üksinda või oma pere naisliikmetega.”
Konsultatsioon: Kõigile huvilistele üle Eesti
Tutvustamine: Kõigile huvilistele üle Eesti
Õpetamine: Õpilastele ja kolleegidele
Fotod
Teised materjalid
VIII Paastumaarjapäev Viljandis 25. märtsil 2004 – Paastumaarjapäeva tähistamise päevakava ja valik naiste meenutustest.
Maarjapäe Eestis 2006 – Meenutused 2006. aasta maarjapäeva tähistamisest.
Rahvakalendri tähtpäevade ja pühade tähistamisest Viljandi Kultuuriakadeemias. Ene Lukka-Jegikjan.
Koostaja: Eva-Liisa Roht (2010)