Mulgi sõbade valmistamine Tarvastus
Mulgi sõba tegemine Tarvastun (mulgi keeles)
Sulge
Sulge
Sõba tähendus
Sõbad on villased ühevärvilised ja mitmevärvilised ruudulised õlakatted, mis kuuluvad mulgi naiste rahvarõivaste juurde. Neid kantakse koos rahvariietega pidulikel üritustel, näiteks laulu- ja tantsupidudel, folklooripäevadel, simmanitel, kodukandipäevadel, lindi läbilõikamise tseremooniatel ja mälestusmärkide avamisel. On inimesi, kelle jaoks on sõba ainus rahvuslik riideese, mis võetakse ümber õlgade jahedatel suveõhtutel pidulikel rahvaüritustel. See on osa mulgi identiteedist ja kätkeb endas traditsioonilist käsitööd, ilumeelt ja oskusi. Sõbal on nii emotsionaalne kui ka praktiline väärtus ja seetõttu väärib see kindlasti tänases kultuurikontekstis esiletõstmist.
Mulgi sõbasid valmistavad ja müüvad Mulgimaal tegutsevad meistrid, näiteks koondab Tarvastu kandis sõbade kudujaid Tarvastu käsitöökoda. Peamiselt tellivad sõbasid esinemiskollektiivid, kuid neid ostetakse ka kingitusteks ja kasutatakse soojade pleedidena. Sageli soetatakse sõba emotsionaalsel põhjusel, kuna tunnetatakse sidet konkreetse piirkonnaga. Selline käsitööese omandab omaniku jaoks märgilise tähenduse, olgu selleks seos oma esivanematega või kodukohaga või ainult teadmine, et see on Mulgimaalt ostetud ning sealsete käsitöömeistrite tehtud. Omaette väärtus on nendel sõbadel, mida on pärandatud põlvkonniti, nt emalt tütrele.
Valmistamine
Tarvastus on valmistatud nii ühevärvilisi kui ka arhailisemaid ruudulisi villaseid sõbasid.
Ühevärviline sõba kootakse telgedel toimses tehnikas kahekordsest villasest lambapruunist lõngast, selle suurus on 70-90 x 200 cm. Sõba ääres on õõskangana kootud värviline kõlapook ja triibustik, milles on vaheldumisi villased ja linased lõngad. Otstes on kalasabapõimingud, mille mõlemas otsas on kolm triipu. Põimingud on üksteisest eraldatud umbes kolmesentimeetriste vahedega. Kui vahed on laiemad, on põimingute vahel sakiline tikand. Külgedel on põimingute lõngadest tehtud tutid. Otste servas on losud ehk erivärvilised tikitud lõngarühmad. On ka narmastega sõbasid, mille narmad on kaunistatud vaselistega.
Ruudulised sõbad, mida nimetatakse ka Mulgi viievärvilisteks, kootakse tasapindses toimses tehnikas, kasutades viit värvi: punast, kollast, lambahalli või -musta, valget ja rohelist. Nii lõime- kui ka koelõngad on kahekordsed, ühesuurused ruudud moodustuvad kuuest lõngakorrast. Nende sõbade otstes on narmad.
On kootud ka teist tüüpi ruudulisi sõbasid, kus peamisteks värvideks on roheline ja punane, taust on lambahall ja raamiks valge ruudustik. Lõime- ja koelõngade mustrisamm on järgmine: 6 halli, 6 punast, 2 valget, 4 halli, 2 valget, 6 halli, 6 rohelist, 6 halli, 2 valget, 4 halli, 2 valget. Narmad keerutatakse kokku kuuekaupa.
Sõba (sõuke, kõrik) oli abielunaise pidulik õlakate, millega käidi külmal ajal kirikus ja külas, kuid oma koht oli neil ka pulmatraditsioonis pea- ja näokattena.
Kaugemas minevikus kanti ühevärvilisi valgeid, lambapruune või -musti sõbasid, hiljem asendusid need enamikus Mulgimaa kihelkondades (Karksi, Halliste, Tarvastu, Paistu) ruudulistega. Vaid Helme kihelkonnas kanti veel 19. sajandi keskpaigani ühevärvilist sõba. Mustadel sõbadel olid geomeetrilised kaunistused (näiteks sakid ehk ussijoon), mis pidid kaitsma kahjulike välismõjude eest. Sõba nurkadesse tikiti ka silmusnelinurki, millele omistati kaitsvat ja õnnetoovat jõudu. Valgetel sõbadel oli taimemustriline tikand (Paistu). Domineerisid madarapunane ja potisinine, millele lisandusid valge, kollane ja roheline. Kasutati sämp-, ahel-, vars- ja madalpistet, motiividest olid esindatud rist, sõõr, elupuu ja täht.
Ruudulisi sõbasid on nimetatud ka viie lõngaga tekiks, käepäälseks tekiks ja käetekiks. Külma ilmaga pandi see ka pea ümber. Kui ruumi siseneti või kui ilm oli soe, kanti sõba kokkupanduna käe peal. 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid levima suurrätid ja sõbad jäid tagaplaanile.
Tänapäeval kantakse sõbasid Mulgimaa piirkondlikku identiteeti kandvatel üritustel ning laulu- ja tantsupidudel. Järjest rohkem on neid, kelle jaoks on sõba üks Mulgimaa sümbol ja side esivanemate kodupaigaga.
Tarvastu piirkonnas kannab tänapäeval sõbade kudumise traditsiooni edasi Tarvastu käsitöökoda. Seal on sõbade kudumist õppinud paarkümmend inimest, kellest enamik on keskealised, kuid mõned ka kooliõpilased. Sõbadest, aga ka kõigest muust rahvarõivastega seonduvast on huvitatud rahvusliku käsitöö eriala õpilased ja üliõpilased, kes on praktikal. Sõbasid ostavad turistid, kes soovivad Mulgimaalt midagi unikaalset kaasa võtta. Paljudel käsitööhuvilistel on kodus kangasteljed ja nad koovad sõbasid oma pereliikmetele ja sugulastele. Mulgi sõba sobib ideaalselt kingituseks inimesele, kes on Mulgimaalt pärit. Positiivselt mõjutavad sõbade, aga ka üldiselt rahvariiete kandmist laulu- ja tantsupeod, kus nõutakse autentsete rahvariiete kandmist. Heaks näiteks on ka traditsiooniline Mulgi pidu, kus kantakse tihti Mulgi rahvarõivaid, sealhulgas sõbasid.
Tänapäeval on sõba kõraval palju teisi variante, alustades stiliseeritud rahvarõivaelementidega õlakatetest ja lõpetades pehmete fliispleedidega. Määravaks on ka hind: ostja eelistab pigem odavamat poekaupa kui kallist käsitööd. Paljud noored ei pea enam sidet kodukoha ja selle traditsioonidega nii oluliseks kui varem.
Tarvastu käsitöökoja eesmärgiks on eeskätt traditsiooniliste kohalike käsitööoskuste väärtustamine, alalhoidmine ja nende edasikandmine. Käsitookojas on korraldatud telgedel kudumise kursusi kohalikele käsitööhuvilistele. 2016. aastal toimus kangakudujate õppepäev, mille teemaks oli sõbade kudumine. Korraldati näitus ning ühevärvilise Helme sõba kudumise õpituba Astri Kaljuse juhendamisel.
Rahvarõivad. Mulgimaa infoportaal – Ülevaade Mulgimaa rahvarõivastest
Tarvastu Käsitöökoda – Tarvastu Käsitöökoja lehekülg facebookis. Ülevaade käsitöökoja olulisematest sündmustest.
Jürgen, Tiina 1999. Viljandimaa rahvarõivad 19. sajandil – Halliste ja Karksi kihelkonnad – Ülevaade Mulgimaa rahvarõivastest. Viljandi Muuseumi aastaraamat 1999. Viimati muudetud: 03.05.2007
Tegutsemisvorm: MTÜ
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: Aktiivsete liikmete arv umbes 20
Lühitutvustus
Tarvastu käsitöökoda asub Viljandimaal Mustlas ja selle eesmärk on rahvusliku käsitöö oskuste järjepidev edasikandmine. Käsitöökojas korraldatakse koolitusi ja töötubasid ning kohtutakse oma ala meistritega. Kohapeal kootakse eri tüüpi kangaid, sealhulgas kaltsuvaipu, sõbasid ja linaseid kangaid, mida pakutakse ka müügiks. Käsitöökojast on kujunenud kohalikele elanikele mõnus paik, kus toimuvad kontserdid, kohtumised, tähtpäevade tähistamised, koolituspäevad ja vastuvõtud. Koostööd tehakse raamatukogu, vallavalitsuse, rahvamaja ja kooliga.
Kontakt
Maakond: Viljandi maakond
Postiaadress: Posti 52B, Mustla, 69701, Viljandi vald
Telefon: +372 436 6262, +372 5380 7733
Kontakt: Aili Anderson, aili.anderson@viljandivald.ee (MTÜ Tarvastu Muuseumi Sõprade Seltsi juhatuse liige)
Alates Tarvastu käsitöökoja loomisest 2009. aastal on seal kootud erinevaid Mulgi sõbasid. Alguses kooti Mulgi viievärvilisi, hiljem lisandusid ühevärvilised sõbad. Neid on kootud endale, sugulastele ja sõpradele kingituseks, müügiks ja isetegevuskollektiividele.
Käsitöökoja tegevust korraldab MTÜ Tarvastu Muuseumi Sõprade Selts. Majanduskulud ja palgalise perenaise töötasu kulud katab Viljandi vald. Käsitööliste tegevus toimub vabatahtlikkuse alusel: kord kuus on koosolekud, kus arutatakse läbi eesolevad koolitused, müügipäevad ja muud üritused.
Oma tegevusega püüab käsitöökoda populariseerida rahvuslikku käsitööd, jagada oskusi ja teadmisi, korraldada koolitusi ning luua oma kodukohale lisaväärtust. Palju käiakse ka kodukohast kaugemal: nii müügileti kui ka õpitubadega on osaletud Mulgimaa üritustel, laatadel, Viljandi folgifestivalil, Urissaare kantrifestivalil, Gaudeamuse laulupeol Tartus, juubelilaulupeol Tallinnas, Seto Kuningriigi päeval, Eesti Rahva Muuseumi käsitöölaadal ja külapäevadel. Niisiis on käsitöökoja tegevus suunatud ühelt poolt kohalikule käsitööhuvilisele, kes saab võimaluse uusi oskusi omandada ja oma huvialaga tegeleda, kuid laiemalt on tegemist rahvakultuuri edasikandmisega ja selle väärtustamisega.
2016. aastal toimus Tarvastu käsitöökojas üle-eestiline kangakudujate infopäev, mille keskseks teemaks olid villased sõbad.
Ajalooline taust
Käsitöökoda alustas tegevust 2009. aastal. Selle tarbeks renoveeris Tarvastu vald Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga endise vallamaja kõrvalhoone, et pakkuda kohalikele võimalust käsitööga tegeleda. Niisiis said käsitööhuvilised oma käsutusse värskelt renoveeritud soojad valgusküllased ruumid ja uue mööbli. Kangasteljed saadi Mustla rahvamajas varem tegutsenud käsitööringi ruumist, hiljem lisandus neile veel kaks paari telgi. Vald palkas ametisse ka perenaise Riina Salmi. Hakati korraldama koolitusi ja huvilised leidsid käsitöökoja kiiresti üles. Õpiti kaltsuvaiba kudumist, edaspidi toimusid juba sõbade, triibuseeliku, linase suveseeliku ehk pallapoole, sõbakirjaliste tekkide, kirivöö ja võrkvöö kursused. Suurem ettevõtmine on olnud Mulgi kuue kudumise kursus, milles osales kümmekond huvilist. Õpitud on ka karpide meisterdamist, luu-, metalli- ja savitööd ning isegi kivimaalimist ja fruktodisaini.
Tarvastu käsitöötegijad on käinud tutvumas ka teiste Viljandimaa rahvakunstimeistrite ja õppeasutustega. Mitmel korral on külastatud Anu Raua Heimtali muuseumi ja Viljandi kultuuriakadeemiat, mille õppejõud on käinud Tarvastus koolitusi tegemas.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Tarvastu käsitöökoja roll sõbade kudumise oskuse edasikandmisel on väga oluline. Kümne tegutsemisaasta jooksul on käsitookojas selle oskuse saanud paarkümmend kohalikku käsitöötegijat. See on teada-tuntud paik, kust huvilised saavad sõbasid osta ja tellida. Käsitöökoda on kujunenud keskuseks, kus õpitakse palju teistelt sama alaga tegelejatelt: on ju igal meistril oma käekiri ja ainult talle eriomased töövõtted.
Kui seni on sõbasid kudunud peamiselt täiskasvanud ja vaid mõned üksikud kooliõpilased, siis viimasel ajal on rohkem kokkupuutepunkte olnud ka kooliga. Nii mõnigi õpilane valib oma loovtöö teemaks just rahvusliku käsitöö. Meistrite käe all õppides omandab noor inimene olulised oskused ja saab hiljem minna edasi õppima või teha käsitööd lihtsalt oma rõõmuks.
Seni on kootud sõbasid endale, sugulastele ja sõpradele kingituseks, müügiks ja isetegevuskollektiividele.
Esinemine: Aeg-ajalt esinevad käsitöökojas kohalikele elanikele või kooliõpilastele lauljad, kirjanikud, tuntud inimesed.
Konsultatsioon: Individuaalne, eri käsitöötehnikate õppimine (nt kirivöö) ning Viljandi kultuuriakadeemia ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli praktikantide juhendamine. Konsulteerimine toimub pidevalt.
Müük: Käsitöötoodete (vaibad, sõbad, linased käterätid, kindad, sokid, sallid, vööd jms) müümine toimub pidevalt.
Tootmine/valmistamine: Käsitöötoodete (vaibad, sõbad, linased käterätid, kindad, sokid, sallid, vööd jms) valmistamine toimub pidevalt.
Turism: Käsitöökoja tutvustamine ekskursioonigruppidele.
Tutvustamine: Käsitöökoja tutvustamine ekskursioonigruppidele, toimub peamiselt suvel.
Õpetamine: Käsitöökursused huvilistele (nt võrkvöö kudumine, luutehnikas esemete valmistamine) toimuvad vähemalt kord kuus.
Fotod
Internetiallikad
Kangakudumise infopäev – Infopäeva kava
Mustlas avab uksed Tarvastu käsitöökoda – Artikkel ajalehes Sakala, 7. jaanuar 2009
Koppel 2019. Tarvastu käsitöökoja tegusad kümme aastat – Katri-Kai Koppeli artikkel Viljandi valla ajalehes 18.02.2019
Teema uurimise käigus kogutud materjalide asukoht: Tarvastu muuseum
Facebook