Koorijuhtide ja muusikaõpetajate kursus
Oktoobri esimesel nädalavahetusel tulid koorijuhid ja muusikaõpetajad taas kokku, et oma oskusi arendada ja teadmisi täiendada. Esimesel päeval tutvustas Triin Ella põhjalikult kõri ehitust nii teoreetiliselt kui praktiliselt ehk osalejad said ise erinevaid hääle- ja diktsiooniharjutusi katsetada. Proovi ise öelda neli korda järjest “Laura rula, Rauli rula”! Praktilise dirigeerimise tundides võeti Heli Jürgensoni ja Andrus Siimoni juhendamisel ette juba märksa keerukamad laulud kui esimesel kohtumisel, nii et oli pea murdmist, aga nii ju õpitaksegi.
Laste- ja poistekooridega töötamisest rääkis laialdaste kogemustega Maret Poll. Ta jagas praktilisi nippe, kuidas tunnis laste tähelepanu hoida ja milliseid lõbusaid hääleharjutusi teha, samuti elulisi soovitusi, mida lastega koorireisile minnes jälgida ja kuidas lastegrupis kontrolli hoida.
Rahvarõivaste valmistajate kool ERM-s
10. ja 11. oktoobril käis ERMi Rahvarõivaste valmistajate koolis kibe töö. Lauad olid õmblustöödest kirevad nagu sügisene lehevaip looduses. Igal tegijal oli erinev töö käsi. Kellel käiste kokku õmblemine, mõnel liistik, teisel pikk-kuub või alles kudumissoe telgedelt maha võetud seelikukangas. Aega nõuavad ka pisidetailid nagu seeliku poogad, käsitsi valmistatud nööbid, tanude, põllede ning kätiste nöörikesed. Isegi lihtsana tunduva linuka kokku õmblemine on omaette keeruline ja aeganõudev protsess.
On küll sügis aga koolituste aeg kuni lõpetamiseni sulab nagu kevadine lumi. Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb eneses aja juhtimise oskust tunnistada.
Rahvariiete valmistamise koolitus Jänedal
Oktoobris alustas tööd uus grupp, kokku 14 inimest. Esimene kohtumine oli tegus. . Valmistama hakatakse Ambla, Hargla, Juuru, Jõelähtme, Karula, Kuusalu, Maarja-Magdaleena, Tartu ja Rõuge kihelkonna rahvarõivad. Esimesel päeval sai paika pandud originaalesemed, millega naised järgmisel nädalal ERM-is lähemalt tutvust teevad. Osalejad said infot, millele tähelepanu pöörata originaalesemeid uurides ja tehtud said ka esimesed proovitööd. Teisel päeval tegelesid naised enda mõõtude võtmise ja põhilõigete konstrueerimisega .
Rahvatantsujuhtide kool 2026-2028
Rahvatantsujuhtide kool sai oktoobri õppusel täishoo sisse. Alguse sai mitu erinevat õppeainet ja moodulit: E. Idla treeningsüsteem, tantsuajalugu, pärimustants, inimese anatoomia ja füsioloogia, rahvatantsu terminoloogia ja põhiliikumised, ballett. Samuti saime teada valdkondlikest organisatsioonidest ja nende funktsioonidest, traditsioonidest ja kommetest ning venitusest ja lõdvestusest. Oli sisukas ja värvikirev õppus.
KOV kultuurijuhtide arenguprogramm
Arenguprogrammi teisel kohtumise avas arhitektuuri ja elukeskkonna teema, kus käsitleti kvaliteetset ruumilist arengut, arhitektuuripoliitikat ning arutati kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna kujundamisel. Etenduskunstide ettekandes tutvustati programmi „Teater maal“ muudatusi ning arutleti noortele suunatud tegevuste üle. Muusikavaldkonna esindaja tõi välja peamised arengueesmärgid ja väljakutseid ning nende mõju kohalikule kultuurikorraldusele. Kunstiteoste avalikku ruumi tellimist ja soetamist avalikesse hoonetesse ning professionaalsete näituseasutuste taristu arendamise vajadusi tutvustas kunstivaldkonna ettekanne. Teine päev algas ülevaatega kirjandusvaldkonna arengutest, sh Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusest, UNESCO loovlinnade võrgustikust ning linnakirjaniku ja kirjanduslinna kontseptsioonidest. Ettekanne loomeresidentuuridest rõhutas nende rolli loovisikute arengus ja piirkondade kultuurilise elavdamise toetamisel. Kultuuriranitsa programmi tutvustus näitas, kuidas siduda kultuurikogemusi haridusega ning pakkuda noortele mitmekesiseid kultuuriosaluse võimalusi. Olulisel kohal oli ka ligipääsetavuse teema, ehk kuidas muuta kultuurisündmused ja -teenused kättesaadavaks võimalikult laiale sihtrühmale.
Emotsionaalse toimetuleku alused konfliktolukorras
Viljandimaa kultuuritöötajatele ja kollektiivide juhtidele suunatud koolitusel õpiti tundma viha ja vihastamist ning seda, mis toimub sel ajal inimese sees. Teadvustati oma ärrituse kontrolli all hoidmine vajadust ning õpiti võtteid viha ja agressiivsuse valitsemiseks. Ühiselt leiti, et kevadel võiks kaaluda jätkukoolitust, kus analüüsitakse õpitud meetodite praktilist kasutamist.
Kultuurikorraldaja täienduskursus: I moodul “KOV valitsemine ja kohalik kultuurikorraldus, kultuurielu suundumused Eestis”
Esimese mooduli teemad keskendusid Eesti kultuurielu viimaste aastate arengutele ning nende mõjule kohalikule ja regionaalsele kultuurikorraldusele. Käsitleti kultuurivaldkonna muutusi, erinevate huvirühmade ootusi ning kultuurikorraldaja rolli kohaliku arengu toetajana. Samuti vaadeldi kultuuri seoseid kohaliku omavalitsuse juhtimise, hariduse, ettevõtluse, turismi ja kogukonnaarendusega ning toodi esile valdkondadeülese koostöö võimalused. Erilist tähelepanu pöörati kultuuri rollile kohaliku identiteedi, kogukondliku sidususe ja piirkondliku arengu kujundamisel.