Olen kogu oma tööelu olnud kultuuri sees. Olen korraldanud kontserte ja festivale, juhtinud Pärnu linnaorkestrit, olnud laulu- ja tantsupeo meeskonnas ning töötanud üle kümne aasta kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna juhina. Need tööd on olnud väga erinevad, aga neid ühendab üks asi – inimesed, kes tahavad midagi luua, hoida ja koos teha.
Esimestel nädalatel olen palju kuulanud ja küsinud. Olen saanud veel rohkem kinnitust sellele, kui palju teadmisi ja kogemusi on meie oma inimestel, aga samamoodi meie partneritel, omavalitsustes ja kogukondades. Minu soov on need teadmised paremini kokku tuua. Ma ei usu juhtimisse, kus üks asutus teab kõiki vastuseid. Usun koostöösse, kus julgetakse küsida, arutada, vahel ka eriarvamusele jääda ja lõpuks üheskoos edasi minna.
Rahvakultuur on minu jaoks midagi väga elusat. See ei ole ainult see, mida oleme pärinud, vaid ka see, mida me täna selle pärandiga teeme. Peame ikka ja jälle küsima, kust tulevad tulevased dirigendid, tantsujuhid, juhendajad ja kultuurikorraldajad ning kas lastel ja noortel on igas Eesti paigas võimalus laulda, tantsida, pilli mängida ja oma kultuurist osa saada.
Tammsaare kirjutas pea sada aastat tagasi „Kultuuri ei ole võimalik üle võtta. Võõrsilt võib ainult ergutust saada, iga rahvas peab oma kultuuri ise looma. See on paratamatu. Ja kultuuri loomine vajab kulu, vajab toetust. Ka see on paratamatu“. See mõte võtab minu jaoks hästi kokku ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse olemasolu põhjuse: mitte keegi teine peale meie endi ei saa meie kultuuri luua, hoida ega väärtustada ning selleks on vaja inimesi, teadmisi, raha ja toetust.
Selge on ju see, et rahvakultuuri ei hoia elus institutsioonid, vaid inimesed.
Rahvakultuuri keskuse juhiks kandideerides tuli kirjutada, mis on see, mida ma juhiks saades kindlasti ei tee. Ja ma kirjutasin, et ma ei juhi rahvakultuuri keskust viisil, kus otsused sünnivad kaugel kogukondadest ja keskus hakkab ette kirjutama, milline rahvakultuur on väärtuslik ja milline mitte. Keskuse ülesanne on luua tingimused, et kultuur saaks kasvada, areneda ja uueneda kogu oma mitmekesisuses.
Ja ka nüüd, kui olen saanud natuke paremini aimu keskuse inimestest ja nende tegemistest, usun ma endiselt, et järgmise viie aasta suurim ülesanne on hoida kõike seda, mida ERK varem on teinud. Ja samal ajal tuleb meil märgata muutuvat ühiskonda, uusi põlvkondi ja uusi võimalusi. Selle töö keskmes on inimesed.
Parimate soovidega
Kaija Velmet
direktor
Eesti Rahvakultuuri Keskus
+372 518 7439
kaija.velmet@rahvakultuur.ee
www.rahvakultuur.ee
Facebook