Sulge
Pärast COVID-19 pandeemia põhjustatud langust aastatel 2020–2021, on osalus kõigis kolmes valdkonnas taastumas. Kõige kiiremini on taastunud noorte osalus, mis annab lootust valdkondade elujõulisusest. Samas ei ole harrastajate koguarv veel jõudnud 2014 ja 2015 aasta tipptasemeni, mil rahvakultuuris osales rekordarv inimesi. Võrdluseks – aastal 2014 oli rahvakultuuri harrastajaid kokku 89 968, aastal 2025 oli neid 80 373.
Rahvakultuuri kandepind tervikuna toetub eelkõige lastele ja tööealistele täiskasvanutele, kes moodustavad ligi 72% kõigist harrastajatest. Koorilaul püsib ühe kõige laiema kandepinnaga tegevusena, sidudes eri vanuses inimesi üle Eesti. Rahvatantsul on tugev roll kogukondade ühendajana ning noorte kaasajana, samas kui rahvamuusika hoiab elus piirkondlikke eripärasid ja pärimuslikku helikeelt. Eakate osalus on seevastu vähenenud, mis tõstab esile vajaduse põlvkondadeülese koostöö järele.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhataja Kaja Allilender sõnul on ühistegevus rahvakultuuri tugevuse alus: „Koorilaul, rahvatants ja rahvamuusika on enam kui lihtsalt harrastused, need on meie kultuurilise identiteedi kandjad. Samal ajal peame looma rohkem võimalusi, kus eri põlvkonnad saavad koos tegutseda. Just nii püsivad meie traditsioonid elavana ja tähenduslikuna.“
Statistika kinnitab, et kuigi rahvakultuuri üldine osalus on stabiliseerunud tasemel, mis jääb alla varasematele tippaastatele, on koorilaul, rahvatants ja rahvamuusika jätkuvalt valdkonnad, millel põhineb rahvakultuuri kestlikkus ja areng.
Tutvu kokkuvõttega lähemalt: Rahvakultuur arvudes 2008-2026
Lisainfo
Kaja Allilender
regionaalosakonna juhataja
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Telefon 551 5182
e-post kaja.allilender@rahvakultuur.ee
Facebook