Rahvakultuuri valdkonna koolitused jaanuaris

KOV kultuurijuhtide arenguprogramm 

Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatava arenguprogrammi viimane kahe päevane kohtumine sai teoks Pärnus. Esimesel päeval arutleti koos Jorma Sarvega selle üle, kuidas kultuurivaldkonna sidustamine teiste valdkondadega aitab luua lahendusi vallakodanike elukvaliteedi probleemidele laiemalt.

Kultuuri, loomemajanduse olulisusest ja tänasest seisust regionaalse arengu võtmes kõneles kultuuripoliitika ekspert Ragnar Siil. Praktilise ülesandena hindasid osalejad oma omavalitsuse olukorda Charles Landry loovlinna indeksi meetodil.

Teisel päeval esitlesid osalejad arenguülesannet, milleks oli kultuuriteenuse arendamine oma omavalitsuses. Nendest koorusid välja probleemid ja võimalikud lahendusteed järgneva kahe aasta jooksul.

Arenguprogrammi läbis 24 kultuurivaldkonna juhti 20-st omavalitsusest ja neljast omavalitsusliidust. Täname kõiki, kes arenguprogrammi läbiviimisele kaasa aitasid!

Rahvatantsujuhtide kool

Rahvatantsujuhtide kooli jaanuari õppus oli erilisem, kui kõik teised, sest sel korral oli eesti tantsu terminoloogia ja põhiliikumiste eksam. Eksam oli kaheosaline, kus esmalt näidati koos ette kombinatsioone erinevatest rahvatantsu kullfondi kuuluvatest tantsudest ning siis pidi igaüks oma teadmisi tõmmatud pileti alusel komisjonile demonstreerima. Kursuslased olid 1,5 aasta jooksul tublisti valmistunud ning keegi eksamit uuesti tegema ei pea. Lisaks eksamile toimus ka tavapärane õppetöö – tantsuajalugu, kirjeldustega töötamine, treeningtunnid jne. Natuke on tunda ka ärevust, sest kevad ja koolilõpp ei tundu enam mägede taga.

Rahvarõivaste valmistajate kool ERM-s

Jaanuari õppepäevad algasid Reet Piiri loenguga Eesti rahvarõivastest, mis tõi esile nii euroopalikud mõjud kui kohalikud kihelkondlikud eripärad. Õmblusklass üllatas aga värvikirevusega kui laudadele võeti oma seelikukangad. Uue aasta uueks väljakutseks osutus triibuseeliku voltimine. Arvestada tuli nii traditsiooni, oma ümbermõõdu kui ka peale jääva värvitriibu domineeriva värvimõjuga. Tehti vaipseelikut ja valmis sai Seto sukmani lõige. Käiste tikkijad külvasid oma kaunid lilled üle säravate litritega. Tõdeti, et litrite paigutamine on selle tikandi valmimise mõnusaim mänguline osa. Valmis sai ka Paistu puusapõll ning tehti ettevalmistusi pealina ja tanude tikkimiseks.

Kultuurikorraldaja täienduskursus

Turunduskoolituse päev Marju Sokmaniga oli intensiivne ja meeleolukas, tehti palju praktilist tööd, kõik said individuaalset tagasisidet ja ka mõnusalt nalja. Lõpuülesandeks oli pildistamine, mille edukaks soorituseks oli vaja kasutada kepphobuse sammu, sellega kaasnes rohkelt rõõmu ja kilkamist. Ei mäletagi, et esimese koolituspäeva lõpus oleks seltskond nii lustakas olnud. Teisel päeval toimusid mentorsessioonid osalejate professionaalse arengu toetamiseks ja käidi külas kultuurikeskuses Kaja.

Emotsionaalse toimetuleku alused konfliktolukorras

Pärnus toimunud koolitusel osalesid maakonna kultuuri- ja haridustöötajad ning tantsujuhid. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia seikluskasvatuse lektor Sergei Drõgin rääkis viha ja agressiivse käitumise kujunemisest, sellest, mis inimese sees konfliktis olles toimub, ning miks ärrituse kontrollimine on vajalik. Rollimängude ja praktiliste harjutuste kaudu õpiti märkama oma mõtteid ja reaktsioone, eristama agressiivsuse faase ning kasutama lõdvestumismeetodeid, et pingelistes olukordades rahulikumalt ja teadlikumalt tegutseda.

Teatri- ja draamaõpetuse jätkukoolitus

Esimese päeva ennelõunal keskenduti Toomas Lõhmuste juhtimisel tööle tekstiga ning häälele ja kõnele. Pärastlõunal oli teemaks protsessdraama Juta Terali juhendamisel. Teine päev kuulus tervenisti kodutööde analüüsile, mida juhtis Lennart Peep.

Koolitusjuhtide info koondas

Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja