Sulge
Koekirikangastel on üks lõim ja kaks kudet: kirjakude ja taustakude. Kirjad on paikkonna vanemale rahvakunstile omaselt peamiselt geomeetrilised, taimornamenti kohtab harva. Mustri moodustavad koelõngad on tavaliselt jämedamad ja nende sidumisviisid erinevad. Taustakude on üldjuhul peenem ja ristleb labaselt mustri kirjalõngade vahel ning jääb mustri kohal varjatuks. Ülesmärkimisviis ja rakendus on algajale kangakudujale keerukas ja kogenule väljakutse. Mustri kudumiseks peab olema tallalaudu keskmiselt 8-12 (vahel ka 16). Lõimede arv ühel sentimeetril varieerub kaheksast kümneni käterätil, viiest seitsmeni saunalinal. Võrdluseks: kaltsuvaiba kudumisel kasutatakse 2-6 tallalauda, lõimi on ühel sentimeetril keskmiselt kaks kuni neli.
Suure-Jaanis on linaste koekirjaliste kangaste valmistamisega seotud Maive Ottas ja tema juhendatud Suure-Jaani kultuurimaja käsitööring. Ringi töös osaleb 10-15 keskealist ja vanemat naist. Aktiivsemad kudujad on just pensioniealised naised, kuna neil on rohkem vaba aega. Juhendaja eestvedamisel ja ringi liikmete soovil võetakse ikka ja jälle ette linaste koekirjaliste käterättide, saunalinade jm esemete kudumine. Ühiselt arutatakse ja viiakse läbi kogu tööprotsess mustri valimisest, käärimisest kuni lõime teljele rakendamiseni. Küsimuste ja probleemide korral aitab ringi juhendaja Maive Ottas. Mitmed ringi liikmed rakendavad oma oskusi ja teadmisi igapäevaselt kodus oma telgedel.
Omakultuuri, sh rahvusliku käsitöö taasleidmise ja väärtustamise tõttu osatakse tänapäeval jälle hinnata käsitööd ja isetegemist, nt linaseid koekirjalisi käterätte, laudlinu, päevatekke jpm. Inimestel on huvi õppida. Kuna tegemist on ajamahuka ja peene tööga, siis on see endiselt väikese hulga meistrite ja huviliste oskus, Suure-Jaani kandis rohkem keskealiste ja vanemate naiste pärusmaa. Kuna linaste koekirjaliste kangaste kudumiseks on vaja telgi, palju ruumi ja küllalt palju teadmisi, siis ei ole sel lootust saada nii populaarseks käsitöövaldkonnaks, kui seda on silmuskudumine või heegeldamine.
Eesti aladel olid kuni 19 . sajandini levinud lihtsad maateljed, mis sobisid peamiselt labaste ja toimsete kangaste kudumiseks. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele laiad paljuniielised kangasteljed (soome- või kiriteljed), mis võimaldasid rakendada keerulisemaid kudumistehnikaid. Levima hakkas koekirjaliste kangaste kudumine.
Kui veel 20. sajandi algul kooti paljud esemed ja kangad kodus, siis tekstiilitööstuse arenedes hakati vajaminevat rohkem poest ostma. Linnastumise tagajärjel ei elanud enam paljudes peredes eri põlvkonnad koos, nii oli takistatud ka tavapärane käsitööoskuste pärandamine vanadelt noortele. See kõik tingis telgedel kudumise ja laiemalt käsitöötraditsiooni taandumise, võimalused kudumiseks kahanesid ja teadmised hääbusid. Nii muutus laialdane oskus kildkonna oskuseks. Sama moodi on see olnud ka Suure-Jaanis.
Linaste koekirjaliste kangaste kudumise traditsiooni kannavad edasi kogenud käsitöömeistrid. Suure-Jaanis on selliseks meistriks Maive Ottas. Maive õppis kangakudumist 1960. aastatel emalt, ristiemalt ja teistelt Suure-Jaani käsitööringi juhtidelt ning liikmetelt. Oma kogemusi jagab ta Suure-Jaani kultuurimaja käsitööringis.
Linaste koekirjaliste kangaste kudumisest on huvitatud käsitööringi liikmed, kes väärtustavad isetehtud ehedat eestimaist käsitööd. Ühiselt rakendatakse teljele pikk lõim, millest kõik liikmed saavad kududa soovitud hulga esemeid. Kudumisel tekkivaid probleeme ja takistusi aitavad lahendada nii juhendaja kui teised ringiliikmed. Käsitööringi liikmetel on võimalik käia iseseisvalt kudumas kõikidel päevadel nendele sobival kellaajal. Vähesel määral on telgedel kudumise algtõdesid antud edasi ka vanaemalt lapselapsele.
Väikeses kohas on inimesi vähe ja oskuse edasiandmist ja -kandumist mõjutab noorema generatsiooni huvi või huvipuudus sellise peene ning süvenemist vajava tegevuse vastu. Maive on pakkunud Suure-Jaani koolile tasuta telgi ja vabatahtlikku juhendamist, kuna kogemused huviliste lastega on olemas. Praegune käsitööõpetaja ei huvitu ise telgedel kudumisest ega võtnud pakkumist vastu. Lasteaialapsed on täismõõdus telgede taha istumiseks liialt väikesed. Õnneks täidab praegu lünka käsitööringiga samas majas tegutsev raamatukogu, kus noorsugu saab teha kudumiskatseid lauatelgedel.
Linaste koekirjaliste kangaste kudumise traditsiooni jätkumist mõjutab see, kas leidub noori, kes huvituvad sellisest aega ja kannatlikkust nõudvast tegevusest. Populaarsus on visa tekkima. Inimestel on põhitöö kõrvalt keeruline leida aega mahuka hobiga tegelemiseks.
Suure-Jaani kultuurimajas tegutseb käsitööring, mille juht Maive Ottas nõustab huvilisi ka väljaspool ringitegevust oma käsitööpoes. 2012. aastal korraldas käsitööring eesotsas juhendajaga X üle-eestilise kangakudujate infopäeva. Päeva teemaks oli „Taimest tulnud”. Ühes töötoas tutvustas Maive Ottas linase koekirjalise päevateki kudumist.
Lühitutvustus
Maive Ottas on Suure-Jaani Kultuurimaja käsitööringi juhendaja ja Suure-Jaani käsitööpoe omanik. Ta koob telgedel erinevates tehnikates kangaid ning vaipu (sh rahvariideseeliku kangaid, linaseid koekirjalisi kangaid), heegeldab, valdab silmuskudumise tehnikaid jm. Tema käsitöö läheb nii müügiks kui lähedastele kingituseks. Maive Ottase käsitöö on ehe, naturaalne ja rahvuslik. Tema käsitööesemed on olnud müügil ja kingitud lähedastele.
Kontakt
Nimi: Suure-Jaani Kultuurimaja
Maakond: Viljandi maakond
Linn / vald: Põhja-Sakala vald
Postiaadress: Ilmatari 9, Suure-Jaani 71503, Viljandimaa
Telefon: 53321335
Kodulehekülg: suurejaanikm.suure-jaani.ee
1963. aastal alustas Suure-Jaani Kultuurimaja juures Liidia Averi juhendamisel tegevust käsitööring. Selle ringi tegevusega algas Maive Ottase tihedam kokkupuude telgedel kudumisega. Ringi töös osales ka Maive ema Marie Põder.
Käsitöö on Maive kutsumus. Kootud tarbeesemed on mõeldud nii müügiks kui pereliikmetele ja tuttavatele kingituseks. Oma oskusi ja kogemusi jagab Maive ka teistega: 1993. aastast alates tegutseb ta Suure-Jaani Kultuurimaja käsitööringi juhendajana. 1997. aastal avas ta Suure-Jaani kesklinnas käsitööpoe. Ringi tegevus toimub reeglina kord nädalas, muul ajal jagab Maive käsitööalast nõu oma poes. Töötajaid Maivel ei ole, aeg-ajalt käib poes abiks mõni pereliige või sõber.
Maive Ottas koob telgedel nii põrandavaipu, villaseid rahvariideseelikuid kui ka kõike muud, mis sinna vahele mahub. Suureks lemmikuks on kujunenud linaste koekirjaliste kangaste (käterätid, saunalinad, voodikatted ja laudlinad) kudumine.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Tegelemine käsitööga, sh puitesemete valmistamisega, on Maive Ottast saatnud lapsepõlvest alates. Kuna kuuelapselise pere ema oli õmbleja, ristiema Selma Aua aga kutseline kangur, tuli lastelgi selles peres tihti nendes töödes kaasa lüüa ja abiks olla. Kangakudumine oli Maive Ottase lapsepõlveunistus. Ristiema peened linased tööd olid talle suureks eeskujuks. Nii tekkiski soov õppida Tallinnas kangruks (või tisleriks). Vanim vend ei lubanud aga väikest õde suurde linna ohtliku elu peale. Seetõttu jäi see unistus esialgu katki.
Täiskasvanuna osales Maive Suure-Jaani käsitööringis – algul ise õppijana, hiljem juba juhendajana. Oluliseks õpetajaks peab Maive Marta Siili, kes oli kauaaegne käsitööringi liige. Ta elas kõrge eani ja oli väga kogenud kangakuduja.
Maive on ennast täiendanud kangakudujate infopäevadel, meister Valve Alamaa juures ja vahetanud kogemusi kohalike meistritega. Ta on Viljandimaa Rahvakunstiühingu liige alates selle loomisest 1990. aastal. Käsitööalaste teabepäevade korraldajana on Maive kokku puutunud ka teiste oma ala asjatundjatega. 2012. aasta sügisel korraldas Maive oma käsitööringi liikmete abiga Suure-Jaani Kultuurimajas üle-eestilise kangakudujate infopäeva, mille teemaks oli „Taimest tulnud”. Valdavalt keskenduti linastele kangastele. Sellega seoses oli ringiliikmete töödest üles seatud uhke käsitöönäitus mitmesuguste linaste koekirjaliste esemetega. Väljas oli ka esiemadeaegseid näiteid samas tehnikas esemetest.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Oma teadmisi ja oskusi jagab Maive Ottas huvilistele Suure-Jaani Kultuurimaja käsitööringis ja oma käsitööpoes. Tehes seda vastavalt vajadusele nii praktilise tegevuse kaudu kui suuliselt, sh ka telefoni teel. Võimalused oma oskusteabe edasiandmiseks on piisavad ja head.
Läbi aegade on naised kodu kaunistamiseks, ilu loomiseks ja lähedastele kingituste tegemiseks käsitööd teinud. Kogenud käsitöömeistri käe all uute käsitöövõtete õppimine annab selleks tugeva aluse. On oluline, et oskused säiliksid. Linaste koekirjaliste kangaste kudumises on Maive Ottase mantlipärijaks Linda Võitla – kultuurimaja käsitööringi liige, kes on oma kangakudumisealased teadmised omandanud Maive käe all ja iseseisvalt katsetades.
Konsultatsioon: Konsultatsioonid nii käsitööringis kui -poes tuttavatele ja huvilistele, vastavalt vajadusele.
Müük: Maive Ottase valmistatud esemed on olnud müügil tema käsitööpoes. On osalenud oma käsitööga Viljandi Käsitöömessil, Mardilaadal, Heimtali käsitöölaadal ja kohalikel laatadel.
Tutvustamine: Vahel harva, vastavalt soovile viib läbi loenguid, juhendamisi kokkusaamistel.
Õpetamine: Suure-Jaani Kultuurimaja käsitööringis kord nädalas, muul ajal oma käsitööpoes. Suunatud käsitööhuvilistele Suure-Jaani vallas.
Fotod
Koostaja: Liis Pihlik (2015)
Facebook