Elav pärand – säilenõtkus vajab tähelepanu

Projekti protsessi vaatles uurimisrühm, mille eestvedajaks oli Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool. Uurimisrühma poolt esitatud poliitikasuuniste eesmärk on suurendada teadlikkust elavas pärandis peituvast potentsiaalist ühiskonnas. Oluliseks märksõnaks on kestlik areng ja selle tähendused kogukondade jaoks.

Olulisi märksõnu ja tulemusi uurimisrühma järeldustest, kuidas on elav pärand ühiskonna säilenõtkuse ja jätkusuutlikkuse lähteks, andes panuse nii kultuurilise, sotsiaalse, keskkonna kui majandusliku jätkusuutlikkuse sümbioosis:

• Elav pärand ja selle hoidmine võib luua sildu inimeste ja kogukondade vahel.
• Elav pärand aitab kaasa maailma kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja üksteisemõistmise paranemisele.
• Elav pärand aitab läbi kuuluvustunde peegeldada pärandi väärtust ja selle käsitlust.
• Samuti aitab pärandi käsitlus peegeldada ja esile tuua kitsaskohti ühiskonnas antud ajahetkel.
• Pärandistamise protsessi käigus luuakse uusi hierarhiaid, mis võivad muu hulgas viia nii võõrandumiseni seni omaseks peetud kultuurinähtustest kui ka identiteedipoliitiliste vaidluste ja (sõjaliste) konfliktideni.
• Jätkusuutliku/kestliku arengu teemad saavad ühiskonnas sageli elavat vastukaja, seda eriti siis, kui harjumuspärase elulaadi jätkumist tajutakse ohus olevana.
• Ent just elavas pärandis võivad peituda ressursid, mis toetavad nii üksikisikute ja kogukondade igapäevast toimetulekut kui ka hakkamasaamist kriisiaegadel.
• Võti on suuremal teadlikkusel ja toimivas koostöös.

Projekti järelduseks on, et kuigi seost (elava) kultuuripärandi ja jätkusuutliku arengu vahel on rahvusvahelisel tasandil esile tõstetud, ei ole elava pärandi potentsiaali kestliku arengu ressursina Läänemere piirkonnas veel täienisti teadvustatud. Teadlikkus elava pärandi ja jätkusuutlikkuse vahelistest seostest on üldiselt madal. Elava pärandi ja kestliku arengu alane töö ei ole eri valdkondades, valitsemistasanditel ja ühiskonnas omavahel integreeritud. Strateegilist planeerimist takistavad lünklik koostöö ja kommunikatsioon. Suurem teadlikkus, koostöö ja teadusuuringud toetavad tõenduspõhist poliitikakujundamist ja soodustavad terviklikku lähenemist.

Loe lähemalt SIIT

Ingliskeelne kokkuvõte ja poliitikasuunised