Lüganuse rahvamaja ruumidest kõlab juba sadakond aastat mõnus koorilaul, kui saavad kokku inimesed lähemalt ja kaugemalt Lüganuse kandist ja löövad laulu lahti Lüganuse segakooris, mis on piirkonnas tegutsenud alates 1855. aastast. Lüganuse segakoor käib koos korra nädalas ning hetkel on laulu löömas 20 lauljat. Lauljaid on kooris nii nooremaid kui vanemaid, nii äsja liitunud kui ka üle 40 aastase staažiga lauljaid. Alates 2023. aasta sügisest juhatab koori noor dirigent Heili Kivi, kes ka ise kord hoopis lauljate ridadesse kuulus. Lauljad ütlevad, et kooskäimine tekitab neis mõnusa ühtekuuluvustunde: „Ühislaulmine on võimas tunne ning paneb hinge helisema“, „Kooriproov nagu kogukonna kokkusaamise koht. Enne ja pärast proovi räägime kohalikke uudiseid, arutame Eesti poliitikat või muud päevakohast teemat.“
Loomulikult soovitakse jätkata koori traditsioone ja osaleda üldlaulupidudel: „Paljud koorid tulevad ju kokku ainult selleks, et suurele peole saada. Me laulame enda rõõmuks ja ka siis, kui laulupidusid ei ole tulemas.“ Lüganuse segakoor on osalenud peaaegu kõikidel pidudel juba alates esimesest üldlaulupeost 1869. aastal. Mõned lauljad laulavad kooris juba mitmendat põlve – enne neid on laulnud emad-isad, tädid-onud, vanavanemad ja veel kaugemad esivanemad. Lüganuse rahvamajas, kus koor on koos käinud maja valmimisest alates, on säilinud palju pildialbumeid ning põhjalikke kroonikaid aastakümnete tagusest ajast. Lauljates tekitab see palju äratundmisrõõmu ja sooja tunde, kui nad kohtavad vanadel piltidel tuttavaid nägusid: „Vaadates vanu kroonikaid ja pilte, on näha, kuidas inimesed on rõõmsalt koorilaulu edasi kandnud.“ Tänapäevalgi täiendatakse olemasolevat kroonikat hooaja sündmuste kirjeldamisega, et tulevastel põlvedel ja endalgi oleks hiljem hea meenutada. Lauluproovi on tihti kaasa võetud ka lapsi ja lapselapsi, kellest nii mõnigi on saanud külge laulupisiku ning nüüd laulavad nad juba ise kodust kaugemal teistes koorides. Kui eelmisel sajandil oli koorilaul Lüganusel rohkem au sees ning kooris laulmine oli prestiižiküsimus, siis tänapäeval on pigem tegemist harrastuskooriga, kus lauljad ei pea isegi nooti tundma, vaid lauldakse dirigendi hääle järgi. Dirigendi sõnul ei olegi tähtis nooditundmine, vaid hoopis inimeste hulk kooris. Mida rohkem rahvast kooris laulab, seda rohkem on materjali, mida vormida, ja seda lihtsam on lauljatega tööd teha. Koori repertuaaris kõlavad nii traditsioonilised koorilaulud, tänapäevased laulud kui ka mõned kirikulaulud. Esinetakse Lüganuse kirikus, vabariigi aastapäeva lipu heiskamisel, antakse jõulukontserte ning osaletakse maakondlikel ja vabariiklikel laulupäevadel. Koorisisesed traditsioonid on alati olnud liikmete sünnipäevade tähistamine lauluga, jõulupidu, hooaja alguse ja lõpu tähistamine kohvilaua taga. Iga kooriproov aga lõpeb hüvastijätuga: „Laulmiseni!“.
Lüganuse esimese segakoori asutas köster Hacker 1855. aastal, koondades enda ümber tublid lauljad taluperedest, kus laulust lugu peeti ja seda põlvest põlve edasi anti. Koori esimene suurem esinemine oli 2. juulil 1855. aastal Jõhvi laulupeol. See oli esimene Eesti laulupidu mandril, kus esines kokku 119 lauljat Lüganuselt, Jõhvist, Viru-Nigulast. Lüganuse segakoor osales ka esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Alates kolmandast laulupeost 1880. aastal osales Lüganuse segakoor kõikidel laulupidudel kuni XI laulupeoni 1938. aastal.
Seltsielu arengule aitas kaasa ka 14.jaanuaril 1923. aastal Lüganusel moodustatud laulu- ja mänguselts „Kalju“. Järgmisel aastal astuti Eesti Lauljate Liidu liikmeks. Selts tegutses aktiivselt. Ühiselt korrastati Püssi park, ehitati kõlakoda ja tantsupõrand; korraldati peo- ja tantsuõhtuid, kontserte. Tublid eestvedajad olid Robert ja August Peenema, kelle juhatusel koor koos käis ja laulis. Lüganuse kohalikud laulupäevad toimusid aastatel 1930, 1931, 1939 ja 1940. Viimasel laulupeol osales 31 segakoori 900 lauljaga, 12 pasunakoori 230 mängijaga üle Virumaa Kadrinast Narvani. Sõja ajal koori tegevus katkes, kuid jätkus uuesti 1947. aastal. Tänu tublidele koorijuhtidele Olav Raiele, Ott Samblasele, Velli Sarrile, Priit-Andres Pärtnale, Vija Nappale ja Keio Soomeltile on koori tegevus jätkunud tänapäevani. Alates 2023. aasta sügisest juhatab koori dirigent Heili Kivi.
Paljudel kooriliikmetel laulsid kooris juba esivanemad – emad, vanaemad, vanaisad. Ka praegu laulavad kooris emad-tütred, abikaasad ja teised sugulased. Tegemist on põlvkondade järjepidevusega. Tunnistati, et kui vaadatakse vanu albumeid ja kooris laulnud isikute nimesid ning leitakse sealt oma sugulasi, tekitab see hea tunde ja mõtte, et ollakse õiges kohas. Üheks väliseks motivaatoriks on Eesti laulupidude traditsioon, mis kutsub laulma eriti laulupidude-eelsetel hooaegadel. Selleks, et koor toimiks, teevad suure töö ära ka kooriliikmed, kes kutsuvad pidevalt enda sekka uusi inimesi ning hoolitsevad selle eest, et dirigendil oleks hea töötada. Järjepidevuse hoidmiseks käiakse esinemas nii kohalikel kui kaugematel üritustel, iga esinemine annab osalejatele positiivse emotsiooni ning motiveerib edasi laulma. Koorilaul kuulub kohaliku kogukonna elu juurde. Tihti esinetakse näiteks rahvamajas erinevatel üritustel. Tänu koorilaulule on piirkonnast välja kasvanud mitmeid nimekaid dirigente, ka koori praegune dirigent on kunagi Lüganuse segakooris laulnud.
On oht, et koorilaulu traditsioon hakkab piirkonnas hääbuma. „Kahjuks on Ida-Virumaal segakoore vähemaks jäänud – tegutsevad mõned tublimad, kel jaksu ja tahet veel on. Seda enam on iga segakoor oluline.“ Maapiirkonnas on vananev rahvastik, uued noored lauljad tulevad ja lähevad ning vähe on neid, kes jäävad kauemaks püsima. Kohalikud elanikud ei käi eriti kontserte kuulamas, samas võiks olla ka rohkem esinemisi oma kandi rahvale. Kõige suurem probleem on aga meeste puudus – lauljaid mehi piirkonnas on, kuid neid ei meelita mitte millegagi koori laulma. Teravalt puudutab ka dirigentide vähesus kogu maakonnas – puudub juurdekasv, olemasolevatel dirigentidel on juba niigi suur koormus ning noored dirigendid peavad Ida-Virumaale sõitma kaugemalt.
Kooriliikmed on väga huvitatud koori tegevuse jätkamisest. 2023. aastal otsiti ise koorile uus dirigent, kui eelmine lahkus. Põhiline, mida koori kestmiseks tehakse, on see, et „käime ise väga kohusetundlikult iga kord kohal“. Sellega on tagatud viimastel aastatel stabiilne lauljaskond. Igal sügisel otsitakse uusi lauljaid sotsiaalmeedia ning isiklike kontaktide kaudu. Samuti soovitakse rohkem käia esinemas, sest see on kõige parem reklaam ning nii mõnigi praegune laulja on koori sattunud just segakoori esinemist vaadates. Lauljad ise on optimistlikud ning loodavad, et segakoor püsib veel kaua: „Lüganusel on väga tugev kultuuri, keele ja eestluse hoidmise tava ning segakoor ja laulmine on siin püha. Esimesest kooriproovist Lüganusel kuni tänase päevani, ning loodetavasti veel kaua, on koorilaul Lüganusel püsinud vankumatult. Seni, kuni on lauljaid, püsib ka Lüganuse segakoor.“
“Sanctus” Lüganuse rahvamaja kevadkontsert, mai 2023, autor Kaisa Kõpper
“Heliseb lihtne jõuluviis”. III advendi kontsert Maidla rahvamajas, detsember 2022, autor Kaisa Kõpper
Kivi, Heili, 2023. Lüganuse segakoori ajalugu.