Kaunite Kunstide Kodu avati 24.novembril kooliteatri „Liblikapüüdjad“ eestvedamisel korraldatud luulepäevadega „Tähetund“. Jõulukuul on siin toimunud ja toimumas mitmed kontserdid ning Jõgeva kultuurikollektiivide advendikontsert „Muinasjutumaale“. Majas on peetud esimesed sünnipäevad ja jõulupeod, aga ka esimesed ärasaatmised. Uuest aastast saab see maja koduks peale Jõgeva kogudusele mitmetele kultuurikollektiividele sh tantsurühmale. Samuti ootavad ees uuslavastused, konverentsid, seminarid, pulmad ja kindlasti veel lai valik sündmusi, mida praegu veel ettegi ei kujuta.
Minu jaoks algas kõik 13 aastat tagasi, kui koguduse juht Mare Rosin palus abi ja toetust vana kogudushoone katuse vahetamiseks. See töö sai tehtud kuhjaga: uuele katusele paigaldasime päikesepaneelid, et vähendada koguduse elektrikulu. Ühel hetkel näidati mulle kogudusele kuuluvat kinnistut, kus asus lagunema kippuv veetorn. Probleemi asemel jäi see silma kui võimalus…
Esialgu oli mõte korrastada krunt võsast ja prahist ning rajada vana veetorni kuuekorruseline vaatetorn koos võimalustega seal läbi viia jumalteenistusi, korraldada näitusi, pakkuda vaatetornis võimalust nautida kaunist Vooremaad jne. Et projektiga edasi minna, valmis 2016. aastal arhitekt Üllar Variku poolt eskiisprojekt veetorni ümberehitamiseks vaatetorniks. Möödus neli aastat ja 2020. aasta 20. detsembril pühitses peapiiskop Urmas Viilma vaateplatvormiga torni sisse. Selleks ajaks oli selge soov, et ümber torni võiks valmida hoone, mis pakuks kodu nii kogudusele kui ümbruskonna kultuurikollektiividele ja kogukonnale. Ühel hetkel valmis maja ümbritseva ala projekt. Kulus veel kolm aastat ning tänaseks on valminud mitmete võimaluste ja funktsioonidega hoone, mis teenindab tervet Jõgevat ning ümbritsevat piirkonda. Samuti on tänaseks valminud mitmete võimalustega väljak, laste mängualaga, välisõusaal, valgustatud teerajad koos istumispinkidega, välikontsertide ja -etenduste korraldamiseks mõeldud kolmesaja statsionaarse istumiskohaga ja 300 lisakoha võimalusega amfiteater.
Kuigi Kaunite Kunstide Kodu on juba mitu nädalat siginat-saginat täis, ootan ise huviga tulevikku. Jõululaupäevast alustatakse siin pühapäeviti jumalateenistustega ja 30. detsembril toimub pühitsemistalitus ning õhtusöögi ja tantsuga aastalõpupidu.
Sellega lõppeb pikk ootus. Jõgeva Majaomanike Selts unistas juba 1931. aastal kiriku ehitamisest Jõgevale ning selle tarbeks kinkis Andruse talu peremees Arnold Leihberg kogudusele maad. Ja ei läinudki mööda 100 aastat, kui võime öelda, et see unistus on täidetud. Mul meenub tihti eelmise riigikorra ajal tihti viktoriinides olnud küsimus: „millises rajoonikeskuses on kaks Lenini kuju, aga ei ole ühtegi kirikut?“. Lenini kujud kadusid Jõgevalt juba eelmise sajandi viimasel kümnendil ja 30. detsembril pühitsetakse kirik.
Mul on hea meel, et suutsime ellu viia minu mõned aastad tagasi sai antud lubaduse: kui maja valmib, siis see saab avatuks kõigile. Sellest mõttest pärineb ka hoone nimi. Kui kooliteatri „Liblikapüüdjad“ juht Lianne Saage – Vahur käis maja vaatamas ning uurimas, kas siin saaks korraldada luule- ja teatripäevi, küsisin, kuidas tema seda kohta kutsuks ja ta vastas kiirelt: „Kodu“. Nii see maja omale nime sai – Kaunite Kunstide Kodu.
Maja käis uudistamas ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes osales Marek Sadama kontserdil, millest oli osa saama tulnud saalitäis sõbralikke külastajaid. „See on maja, mida on oodatud, kodu, kuhu on kogukonna liikmed oodatud, seda on näidanud toimunud südamlikud kontserdid väga heade esinejatega, korraldusega, soojusega ja lahkusega,“ ütles Tutt.
Kas nüüd on Kaunite Kunstide Kodu valmis? Kindlasti mitte! Kuigi järgmisest aastast on tööpäevade õhtutel maja paljudele kohalikele taidlejate koduks, ootab meil ees veel suur töö, et siia leiaksid tee inimesed ja kollektiivid nii lähedalt kui ka kaugemalt.
Oluline on koostöö ja usun, et paljudele Jõgevamaa kultuurikollektiividele ja organisatsioonidele saab Kaunite Kunstide Kodust nende uus sõbralik kodu.
Aivar Kokk