Esimene õpetajate kolmepäevane reis toimus veebruari lõpus Lõuna-Eestisse, mille käigus tutvuti Tartu, Viljandi ja Setomaa kultuuripärlitega. Teine väljasõit viis õpetajad kevadisel koolivaheajal Järva- ja Pärnumaale ning Tallinnase. Suurematest ja olulisematest kohtadest, mida külastati, võib välja tuua Eesti Rahva Muuseumit, Viljandi pärimusmuusikaaita, Wittensteini ajakeskust, Seto muuseumi, Ajaloomuuseumit Maarjamäe lossis, Ugala ja Endla teatrit ning C.R.Jakobsoni talumuuseumit. Ette võeti ka teatrikülastused Vanemuise väikse maja ning Estonia ooperi- ja balletiteatri hoonetesse. Oma õppimisvõimalusi tutvustasid Tallinna muusika- ja balletikool MUBA, Eesti kunstiakadeemia, H. Elleri-nimeline Tartu muusikakool ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.
Suvel külastati XIII noorte laulu-ja tantsupidu „Püha on maa“. Pea 200 õpilast ja õpetajat nautisid üheskoos tantsupeoetendust „Sillad“ peaproovi ja bussitäis õpetajaid said osa nii laulupeorongkäigust kui kontserdist.
Õpetajate säravatest silmadest ja tagasisidest sai välja lugeda, et õppekäigud olid väga avardavad, informatiivsed ja andsid hea aluspõhja õpilasreiside ettevalmistamiseks. Väga paljud külastasid valituid kohti esmakordselt, aga meeldivalt üllatunud olid ka need, kes üldiselt palju mööda Eestimaad ringi liiguvad. Nenditi, et on küll paljudes kohtades käidud, aga mitte sellisel viisil. Näiteks olid tuttavad Endla ja Ugala teater, aga ekskurssioonel maja tagaruumides polnud käidud.
Peale reiside lõppu ei möödunudki enam palju aega, kui esimesed bussid õpilastega mööda Eestimaad vurama hakkasid. Kiiremad korraldajad jõudsid mõningaid ekskursioone läbi viia juba kevadel ja suvel.
Vaadates koolide poolt koostatud programme, siis on näha, et sihtkohtade haare on päris lai. Kokku on külastatud üle 50-60 erineva kultuuriasutuse. Kõige populaarsemad neist on Eesti Rahva Muuseum, ajakeskus Wittenstein, ajaloomuuseum, aga palju on käidud ka teatris, nii Vanemuises, Estonias, Linnateatris, Noorsooteatris jne. Kaugemad paigad on Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu saar.
Õpetajad on tunnistanud, et on reiside sihtkohtadeks valinud just neid paiku, kus peredega pole käidud. Haridusprogramme võetakse eesti keeles, mis on väga toetavaks võimaluseks keele õppimisel. Kasu programmist nähakse mitmel moel: saab õppida väljaspool koolimaja, suhelda klassikaaslastega väljasõitudel ja kasutada ära kõiki võimalusi, mida annab eestikeelne keskkond. Programm annab võimaluse külastada Eesti tipplavastusi, mida õpilased võib-olla omal käel vaatama ei läheks. Kui ühendada veel teatrikülastus muuseumis käiguga, saab veeta kultuuri täis päeva.
Käesoleva programmiga on soov rohkem esile tuua just kultuurivaldkonna muuseume ja läbi selle õpetada keelt ning tutvustada kultuurilugu. Aga teisalt on oluline suurendada ühist ajaloo- ja ühiskonnatunnetust. Hea meel on tõdeda, et nii riigikogu, presidendi kantselei kui Vabamu on külastuskohtade nimistus.
Kuigi programm pole veel lõppenud, on tagasiside ülimalt positiivne. Usume, et see programm on andnud tõuke meie koolidele, õpetajatele, õpilastele ja lastevanematele iseseisvalt selle teel edasi liikuda.
Programmi kokkuvõttev lõpusündmus toimub 15. detsembril Eesti kaevandusmuuseumis.
Kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud programm on mõeldud Ida-Virumaa õpilaste jaoks Eesti kultuuri paremaks mõistmiseks ja mõtestamiseks ning ühise ajaloo- ja ühiskonnatunnetuse suurendamiseks. Programmi tegevused toetavad ka eesti keelsele õppele üleminekut. Programmi rakendab Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Anne Uttendorf
programmi koordinaator
rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal
Eesti Rahvakultuuri Keskuse