Sulge
Selleks, et oma kodu sisustada ja tegeleda elus mitmesuguste hobidega, vajame me kõik erinevaid korve. Olgu hobiks siis korilus metsas, kodune kartulite võtmine, pikniku pidamine või käsitöö. Korvid on looduslikud, käsitööna valminud, soojad ja armsad tarbeesemed. Saaremaal on korve punutud aastasadu. Kuigi kliima on küllaltki karm, on siin piisavalt looduslikku materjali, millest korve punuda. Punumiseks on kasutatud puujuuri, pajuvitsu, männipeerge ehk laastu, õlgi ja niint. Enamasti valmistati erinevaid korve oma pere tarbeks. 19. sajandil olid igas talupidamises olemas eri suurustega kartulikorvid, merel käimiseks kalakorvid, metsas seente ja marjade korjamiseks marjakorvid ja koduses majapidamises vajalikud tarbekorvid: käsitöö-, lõnga- ja villakorvid. Täpsemalt saab lugeda sissekandest „Korvipunumine Saaremaal“ (Mareli Rannap, 2022) (ja isikusissekanded „Aivo Aadam“ ja „Jaan Valk“).
Lubjaga kohtume enesele teadmata tavaelus sadu kordi päevas. Lubjakivi sisaldub näiteks klaasis, kiirkeetjas, puutetundlikus ekraanis, ajalehe kriitpaberis ja ka kuldsõrmuses. Teadaolevalt alustati lubjapõletamist Mõisaküla külas Lümanda vallas 1895. aastal, kui tekkis vajadus lubja järele, sest Lümandasse hakati uut koolimaja ehitama. Kohalikud talumehed olid nõus ise ahju ehitama ja nii sai lubjapõletamine seal alguse. Esimene teadaolev lubjaahi ehitati Lümanda lubjapargi territooriumile Tolmu tallu 1895. aastal. Endise Tolmu talu maadel töötab praegugi Eestimaa ainuke lubjapõletuse maa-ahi. Rohkem saab huvitavat infot sissekandest „Lubjapõletamine Lümandas“ (Mareli Rannap, 2022).
Rahvariiete all peame silmas 19. sajandil Saaremaal kantud pidulikke talupojarõivaid ja nende järgi tänapäeval tehtud koopiaid. Saaremaa rahvariided on tuntud oma variatiivsuse poolest. Üheteistkümne kihelkonna rahvariided jagunevad välimuse ja valmistusviiside järgi kolme gruppi: Ida- (Pöide, Karja, Püha, Valjala ja Jaani khk) ja Lääne-Saaremaa (Kaarma, Mustjala, Kihelkonna ja Kärla khk) ja Sõrve poolsaar (Jämaja ja Anseküla khk). Nii naiste kui meeste riided on igas grupis omavahel sarnased, kuid paljuski on ka grupisiseselt erinevusi. Loe lisaks sissekandest „Rahvariiete valmistamine Saaremaal“ (Mareli Rannap, 2022) (ja isikusissekanne „Mareli Rannap“).
Paljudel meist on mälestused sellest, kuidas vanaema suurrätt oli veel kaua diivanikatteks, lapsele varjuks vihma või tuule eest, tihti ka triikimislaua pehmenduseks. Mälestused suurrättide kasutamisest seostuvad alati turvatunde ja soojusega. Suurrättide ajaloost, kirjeldusest ja jätkusuutlikkusest Saaremal, saad lugeda sissekandest „Suurrättide kudumine Saaremaal“ (Mareli Rannap, 2022) (ja isikusissekanded „Marite Madisson“, „Tiia Tasane“, „Pille Tänak“)
Toimetamisel aga kohe, kohe avaldamisel, on veel „Adru kogumine ja kasutamine Pärnumaa rannikualadel“ (Koostaja Aire Koop, 2022).
Facebook