…ja tantsija tahab tantsida tundes suurt rõõmu liikumisest. Tantsurõõm kandus edasi publikusse Haljala Rahvamaja hooaja avapeol, kus rahvatantsurühm „Segapidi“ tähistas kontserdiga oma 35. aastapäeva. Kontserdil astus üles sünnipäevalaps koos sõpradega. Nähes, kuidas tantsijad laval olemist ja esinemist naudivad, nautisin mina omakorda tantsijate meisterlikkust ja energiat. Lääne-Virumaa rahvakultuurispetsialistina on mul siiralt hea meel, et meie maakonna rahvatantsurühmad on nii elujõulised ja tegusad, rikastades järjepidevuse ning traditsioonidega kogu Eesti rahvatantsumaastikku.
Nagu sünnipäevadel ikka, heidame tagasipilgu peategelase tekkeloole – kuidas kõik alguse sai ja mis on ühe kollektiivi kestmise juures oluline.Sellele ja mitmele teisele mind huvitavale küsimusele andis vastused Pille Lipp, “Segapidilane” alates 2014:
Rahvatantsu on Haljalas tantsitud aegade algusest peale, aga 1987. aastal, kui Viljandi Kultuurikoolist suunati kultuuritööd ja tantsu õppiv Pille Nõmme Haljalasse praktikale, hakkas idanema rahvatantsurühm Segapidi. Algselt oli moodustatud rühmas vaid kolm liiget – kaks naist ja üks mees, ent tantsupisik levis ja aastatega muutus rühm väga elujõuliseks. Nimi tekkis rühmale alles 90ndate alguses. Segapidi nime saamisloo versioone on mitmeid. Ühena teatakse rääkida, et kord olla üks vahva koosviibimine olnud, mille lõpus oli peokoht, nagu ikka, natuke segamini. Seda fakti oli siis keegi asjalikult nentinud, aga öelnud kogemata “Kõik on nii segamini!” asemel “Kõik on nii segapidi!”. Järgmine päev seda meenutades leiti, et Segapidi sobib rühma nimeks väga hästi. Teise variandi järgi oli kõik nii “segapidi” ühe tantsurühma liikme bussis, mis vedas nii tantsijaid kui nende varustust kuskile esinemisele.
Teadagi on ühe tubli tantsurühma aluseks armastus rahvatantsu vastu, hea meeskond, koostöö ja ühtekuuluvustunne. Aga siiski võivad proovitunnid teinekord tülikad ja väsitavad olla. Kas aastate jooksul ka mõõnaperioode ja tüdimuski võib tekkida?
Segapidi liikmeid on lisaks rahvatantsule alati ühendanud tugev sõprus. Kokku saadakse nii trennis kui trennivälisel ajal. Tähistatakse sünnipäevasid, jõule, tehakse saunaõhtuid, käiakse sportimas ja aidatakse vajadusel näiteks kolimisega. Ehkki trenni teha, tantsida ja seltskonda nautida on väga vahva, siis kõige selle juures ka eesmärke omada, on suur väärtus. Segapidi tantsusammud on jooksvate esinemistega paralleelselt suunatud 2023. aasta juunis toimuva Lääne-Viru tantsupeo poole.
Jah, kuuluvustunne on õnnetunde üks aluseid. Õnnelik olemisele lisab oma osa kahtlemata ühiste eesmärkide nimel tegutsemine ja eduelamus, mida saadakse üheskoos tantse õppides ning teistele iluks tantsides. Kõik see annab indu ikka ja jälle kokku tulla, tantsida ja sellest rõõmu tunda. Kindlasti on nende 35. aasta sisse mahtunud esinemisi ja meeldejäävaid reise?
Segapidi seltskond on esindanud Eestimaad rahvusvahelistel folkloorifestivalidel Norras, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Türgis, Ungaris, Poolas, Soomes, Lätis, Kreekas, Bulgaarias, Egiptuses, Venemaal, Indoneesias, Valgevenes, Ahvenamaal, Maltal, Moldovas. Tänapäeval küll enam nii palju välisreise pole võimalik ette võtta kui kunagi, aga see Segapidit ei heiduta, sest toimetamisi jätkub ka kodumaa pinnal. Segapidi on tantsinud peaaegu kõikidel Eestimaa suursündmustel. Olgu selleks siis üldlaulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid Võrus ja Viru Särul, maakondlikud tantsupeod, meeste tantsupeod, paljudel küla-ja linnapäevad. Väga olulised on erinevad sündmused oma kodukandis, kus Segapidi alati heal meelel kaasa lööb.
Praegused Segapidi tantsijad on oma rühmast ja tantsimisest kirjutanud nii väga palju ilusat. Olgu näiteks kasvõi see, et rahvatants on hobi, kus emotsioon on tähtsam kui täpsus, kohalolek on tähtsam kui sooritusoskus ja seltskonna kokkuhoidvus ületab kõik raskused. Ja Segapidi on just selline rahvatantsurühm. Tantsurühm saab tõelise kullaproovi, kui rühma ees on võlur- juhendaja kes liidab ning tantsurajal õigeid tantsumustreid suunab, kes motiveerib ja innustab.
Ükski rahvatantsurühm ei saa läbi juhendajata. Segapidi vankrit on erinevatel aegadel vedanud viis toimekat naist. Lisaks Pille Nõmmele Elve Veldi, Sirje Vabamägi, Tiiu Torpan ja käesoleval ajal Eleri Aitman. Samuti on hindamatuks väärtuseks olnud ja on siiamaani klaverimängija Merle Eberhart, tänu kellele sujuvad trennid väga orgaaniliselt.
Tänane „Segapidi“ tantsurühma juhendaja Eleri Aitman kasvas välja samast rühmast, olles esialgu tantsijate ridades. Täieõiguslikuks rühmajuhiks sai aga Eleri seejärel, kui oli õppinud kaks aastat Eesti Rahvakultuuri Keskuses rahvatantsujuhtide koolis. Vesteldes Eleriga avaldas ta suurt tänulikkust, et on olemas selline kool algajatele tantsujuhtidele, kus võimalik omandada rahvatantsujuhile vajalikud teadmised ning oskused, kuidas treeningtundides hakkama saada ja tantsijaid motiveerida. Vaimustunult rääkis ta oma suurpärastest õpetajatest – Ilma Adamson, Erika Põlendik, Ülo Luht jt. Lisaks tantsualastele teadmistele viis rahvatantsujuhtide kool Eleri kokku teiste koolitusel osalenud algajate tantsujuhtidega, kelledest tänaseks saanud tublid tantsuõpetajad ning kontakti hoitakse tänaseni. Ka „Segapidi“ sünnipäevakontserti ilmestasid kursusekaaslased oma rühmadega lähemalt ja kaugemalt.
Elujõulisele rahvatantsurühmale „Segapidi“ anti sünnipäevakontserdil üle Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukiri tantsutraditsiooni hoidmise ja väärtustamise eest.