Päeval õpid, õhtul tantsid!

Viiel varasemal talvisel tantsupäeval on osalenud üle 130 rühma ligi 1400 tantsijaga. Kõige suurema osalusega olid tantsupäevad aastatel 2017-2019. Lisaks Võrumaa 77-le rühmale tuldi tantsima Tallinnast, Harju-, Tartu-, Rapla-, Põlva-, Valga-, Viljandi-, Pärnu-, Lääne-Virumaalt.

Võru pärimustantsu festival, algse nimega Võru folkloorifestival, sai alguse 1995. aastal. Tegemist on Eesti ühe suurima festivaliga, kus osalevad folkloori- ja rahvatantsurühmad ning rahvamuusikud, käsitöölised, jutuvestjad. Kahekümne seitsme aasta jooksul (ühel aastal ei toimunud) on festival pakkunud lisaks tantsutubadele uudset kaasalöömise võimalust kõikidele huvilistele. 2000. aastal algatati tänavatantsutraditsioon, mis algas pika-pika „Sabatantsu“ kolonniga. Paar aastat hiljem segarühmaga Kannel Prantsusmaal viibides ja linna tänavatel kaardi järgi meile antud sihtmärke otsides, sündis idee tantsuorienteerumiseks, kus tuleb osata linnakaarti lugeda, kontrollpunktides tänavatantsu tantse õppida ja rahvapillide saatel tantsida ning hea enesetundega finišisse jõuda.

Aasta on tantsimist aga täis olnud. Hoole ja rõõmuga valmistuti Võru maakonna laulu- ja tantsupeoks „Pidu meie õuel“ (projektijuht-korraldaja Kristi Vals, lavastaja Andre Laine, muusikajuhid Erja Arop, Jane Reiljan, tehniline juht Margus Külm). Osales 106 kollektiivi.

Samuti tähistasid memmed-taadid 30. aasta möödumist Võrumaa esimesest peost Kääpa vabaõhulaval toimunud suvepeoga „Ise loon päevade ilu“ (projektijuht Sirje Kuuseorg, muusikajuht Erja Arop, tantsukava lavastaja Valentina Larionova, kuraator Maie Pau). Peol oli osalejaid kolmsada.

2022. aastal toimus veel Roosisaare vabaõhulaval Võrumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu „Suur seiklus“. Peol osales 450 last ning ligi sada lasteaiaõpetajat. Tuleb kohe märkida, et mudilaste peod toimuvad iga viie aasta tagant, kui Võrumaa lasteaiad tähistavad ümmargust sünnipäeva. Käesoleval aastal oli 105. sünnipäev.

Traditsiooniliselt on igal aastal Võru maakonnas laste folklooripäev. 2022. aastal toimus Võru Kesklinna Koolis maarjapäevast ainest saanud sündmus, mille projektijuht ja korraldaja oli Marianne Jaanson. Päev algas folklooripäev „Sabatantsuga“, mida tantsisid sada kolmekümmend last. Mudilaste folklooripäev toimus Vastseliina rahvamajas ja kokku osales 11 lasteaiarühma.

Et tantsutuurid ikka hoogsad oleksid, siis Võrumaa tantsurühmad ja juhendajad ühinesid ERRSi üleskutsega tähistada sel aastal tantsulooja, -õpetaja, lavastaja Mait Agu 70. sünniaastapäeva. Väga sobilik oli seda teha 29. aprillil Võru Kandles rahvusvahelisel tantsupäeval, kui külla tuli Tantsupeomuuseum huvitava näitusega “Kaleidoskoopiline Mait Agu”. Oma muljeid jagasid muuseumi asutajad Angela Arraste, Ülo Luht, Egil Toppi. Külalisteks olid Eesti Rahvakultuuri Keskuse algaja tantsujuhi kursuse lõpetanud. Tantsupäevalt ei puudunud Mait Agu loodud tantsud. Tantsuõpetajatel oli tantsutuhin taldades, esitati Mait Agu tants „Kedrates“. Ega see nii lihtne ole, et päeval õpid ja samal õhtul tantsid, eelnevalt tuli ikka harjutamiseks kokku saada. Võrumaa tantsupäeval sai suure aplausi osaliseks meie järeltulev põlvkond – Võru Gümnaasiumi noorterühm Hopser, kes esitas noorusliku energiaga M. Agu „Tallinna tantsu“, mida meie kandis pole suurematel tantsusündmustel juba mõnda aega tantsitud.

Peale Mait Agule pühendatud ettekannete ja kontsertosa said kõik tantsupäevalised võimaluse tantsupõrandale tulla ning lõõtsakuninga Toomas Ojasaare pilli järgi lustiga tantsida.

Kui suvi sirutas oma käe sügise poole, siis 14. septembril tähistamaks Ullo Toomi 120. sünniaastat, tantsisid rühmad Võru kesklinnas „Oiget ja vasembat“, „Kosjatantsu“, „Tühjajututantsu“ kui  teisi tantse.

See on vaid väike osas Võrumaa sündmustest. Seekord sai välja toodud tantsuteemad, kuid õpivad kõik ja üritusi toimub teisigi. Just seetõttu saan olla õnnelik, et meie tantsupastlad ei tolmu ja rahvamuusika ei unune.

Maie Pau
Võrumaa rahvakultuurispetsialist