See sui soarlane tansib ja laulab

5. juunil Saare maakonna 47. tantsupidu „Tuules“

Peo eel mõtisklevad asjaosalised-projektijuht Triino Lest ja kunstiline juht Eena Mark.

Triino: „Kui Tuules kunstiline meeskond hakkas sellest peost unistama, siis üks unistus oli, et pidu oleks protsess, õppimine, ühine teekond selle päevani, kuni ta staadionile jõuab. Eks me ju hakkasime seda plaani mööda kulgema: uute tantsude konkurss, Saaremaa tantsujuhtide suvekool, erinevate liikide õppepäevad ning uuendusena osalejatele lausa kaks päeva pidu, sest ka proovipäev on ju rahvatantsija jaoks pidu! Anname sel korral esmakordselt kodusel peol kaks etendust, millest esimene on, tõsi küll, peaproov-etendus. See aga ei tee seda sugugi halvemaks kui päris etendus. Esimesele etendusele ootame eriti just lapsevanemaid oma lastele kaasa elama ja neile lehvitama. Natuke uudsena tuleb rongkäik, aga seda näeb juba siis, kui see käes on“.

Eena: „Minul on praegu selline kevadise briisi tunne. Kui tuleb esimene kevadine soe tuuleõhk oma lõhnade ja soojusega, siis tead, et midagi hakkab juhtuma. Nii sain ma ka tantsupeoga tunda esimest sooja tunnet jaanuaris, kui toimus naisrühmade liigipäev. Vaatamata piirangutele olid rühmad oma esindajad liigipäevale saatnud ning oli väga mõnus töine õhkkond. Ja nii on see briis kogu aeg hoogu kogunud: toimunud on segarühmade päev, kokku said algklassid ning väärikad.

Tuule väele anname tantsupeoga näo, lastes kõlada muusikal, mis paneb rahvatantsijad ühes liikuma. Keerutame üles mälestuste tolmu ja lisame oma mustreid varem loodule – pärimusele, mälestustele. Sest meie saar asub tuultes, on tuulte loodud ja kujundatud“.

Saaremaa tantsupidu 2022 räägib Saaremaast ja saarlastest, sellest, mis saarele ja saarlastele omane ning tähtis. Seda kõike meie pärimuse ja tuule kaudu – tuul loob, muudab, aitab meenutada ja mäletada. Kui mäletame oma juuri, julgeme suuremalt unistada ja suuremalt luua.

18. juunil Saare maakonna 52. laulupidu „Teel“.

Mõtisklevad peo kunstiline juht Ester Soe ja lavastaja Tõnis Kipper.

Ester: „Kui ma kunstilist poolt eelmisel aastal üle võtsin, oli tohutu maht tööd alles ees ning ma panin selle alla kogu oma pühendumise. Minu jaoks on algusest peale olnud oluline, et laupeol oleks erinevaid kõlavärve ja ilu, seega ühe esimese asjana lisasime me kunstilise meeskonnaga puhkpilliorkestrid ning keelpillimängijad. Keeruliste aegade ja paljude muudatuste tõttu oleme pidanud liigijuhtidega koostöös ka iga aasta laulud üle vaatama ning paraku ka mõned vahetama. Minu roll on olnud kõik muudatused läbi mõelda, kokku leppida ning igaks ülesandeks õiged inimesed leida. Selline korraldamine on minu jaoks sisuga väga tihedalt seotud“.

Tõnis: „Sõna TEEL on nii universaalne, nii filosoofiline ja samas nii igapäevaselt lihtne, et selle alla ja sisse sobitub pea et iga meie mõte ja tegu. Minevikus, olevikus, tulevikus. „Eks me võime vaadata oma elu kui üht keskmise pikkusega reisi…“ või midagi taolist ütleb apteeker Lutsu „Suves“. Me kõik oleme teel. Kogu meie rahvas. Eestlased on seni pigem läinud, eri aegadel eri suundades. Omatahtsi ja sunnitult. Ehk jõuame ära oodata ka selle tulemise… Lavastus ei tohi olla eesmärk omaette, see peab aitama LAULUL särada, olema abiks. Lavastus on kõrvaltoime, abimees lahendamaks tehnilisi küsimusi. Kooride tulekud-minekud… Ja kui selle kõige tulemusena sünnib midagi lisaväärtuse taolist – on hästi“.

Kauneid  peohetki meie imetabasel saarel.

Mõtted korjas kokku

Krista Lember
Rahvakultuurispetsialist Saaremaal
Eesti Rahvakultuuri keskuse