Nimeliste puude istutamine Mulgimaal

Nimeliste puude istutamine on tänapäeval väga elujõuline tava kogu Eestis, kuid siin on kirjeldatud selle kombe avaldumist Mulgimaal.
Kõige levinum on puu istutamine lapse sünni puhul. Seda teevad Mulgimaal enamasti vanavanemad, kes istutavad puuistiku kas oma aeda või võtavad katsikule minnes kingiks kaasa. Lapse nimepuu on tavaliselt mõni viljapuu (õun, kirss vm), aga see võib olla ka näiteks elupuu, sirel, pihlakas, kask, tamm, vaher, saar vm.
Ka pulmad on selline sündmus, mille rituaalide hulka võib kuuluda ühine puu istutamine. Sellisel puhul on enamasti tegu mõne pikaealise puuga, näiteks tamme või kasega, mis sümboliseerib ju ka tugevust ja vastupidavust. Istutamise juurde võib kuuluda näiteks pruudi neiupõlvenime puukese juurte alla matmine.
Samuti on levinud istutamine mõne surnud inimese mälestuseks. Sellisel juhul on see küll nimepuu, aga kas ka hingepuu? 21. juunil 2018 istutasid Tõrva Gümnaasiumi 46. lennu vilistlased kooli parki oma klassijuhataja Arnold Jakobsoni auks tamme. Mälestuspuu rituaalil on tugev tähendus – see aitab elus hoida mälestust inimesest. Väga tihti kutsutakse pastor puud sisse õnnistama ja üritusel on lisaks kõnede pidamisele muusikaline osa.

Õnnepuu istutamine ei pruugi olla vaid perekondlik rituaal, tasapisi on hakanud puid istutama ka kollektiivid. Tarvastu kihelkonnas Saare-Räbu tee ääres asuvale Tõnise talu karjamaale istutasid 1894. aastal toonase Saare valla peremehed kuuse Nikolai II auks, kes tol aastal troonile tõusis. Puu istutamisega koos peeti seal samas karjamaal ka pidu. Selle kõige põhjuseks oli uue tsaari otsus kinkida kroonuvalla talupoegadele, kes talude päriseksostmisel olid kroonule võlgu jäänud, nende tasumata osturaha. Nii said paljud Saare valla talupojad kopikatki maksmata peremeesteks. Kas see olulist sündmust tähistav kuusk tänapäeval enam alles on, pole teada, kuid 1936. aastal oli see veel täiesti olemas, nagu „Sakala“ kirjutas. Aastal 2018 järgneti kõikjal Eestis üleskutsele istutada juubeliaasta puhul tammikuid. Helme kogudus soovis ühendada juubeliaasta tähistamise 20 aasta möödumisega oma õpetaja Arvo Lastingu ordinatsioonist. Kiriku õuele istutati Tõrva vallavalitsuse kingitud pärn.
„Sakala“, nagu ka „Oma Maa“, kirjutab 1931. aastal ühest Mulgimaal toimunud suursündmusest. Eesti riigivanem Konstantin Päts külastas oma isa sünnikohta Holstres ja istutas kaks tamme, ühe Pätsi talu ja teise Pätsi veski juurde. Riigipeadel tuleb sageli puid kasvama panna. Seda teevad nad tänapäevalgi ja küllap on ka Toomas Hendrik Ilvese Mulgimaal asuvas Härma talus mälestusväärseid puid sirgumas.

Puu eluiga on pikk, tema kasvamise jälgimine ja tervise eest hoolitsemine toimub paralleelselt inimese eluea edenemisega. Peamine uskumus selle tava juures on, et kui puul läheb hästi ja ta kasvab suureks ja ilusaks, on ka inimesel, kellele ta on istutatud, kui mitte tasane elurada, siis vähemalt piisavalt elujõudu, et eluraskustega toime tulla. Selle uskumuse tumedam pool on võimalus, et puuga midagi halba juhtub. Sel juhul ennustatakse, et ka inimesel seisab ees haigus või isegi surm.

Varasematel aegadel jälgiti puu käekäiku teraselt ja ennustusi võeti tõsiselt. See ei hirmutanud aga inimesi nimepuude istutamise kombe juurest eemale. Tänapäeval ei pruugi inimesed välja kannatada teadmist, et mõnel vanarahva ennustusel on negatiivne täitumisvõimalus. Üks noor ema keelas kategooriliselt oma emal lapsele nimepuud istutada. Ta ei põhjendanud oma hoiakut, kuid selliste ennete ees võib kergesti hirm tekkida. Selle sissekande jaoks materjalide kogumise käigus ei rääkinud keegi juhtumeist, kus halb enne on tõeks osutunud. See-eest on mõnes peres surnud inimene, aga tema puu on veel palju aastaid hiljemgi alles.
Veel üks uuema aja nähtus on rohkearvuline puude istutamine. Istutatakse tammik, kus igal puukesel on nimeplaat juures. Kui kellegi puu närbub, asendab ta selle uuega. Eesmärgiks on ilmselt viia metsa istutamise idee iga inimeseni. Siin on näiteks Saarde 100 tamme salu, Paistu sirelipark omavalitsusreformiga ajaloo prügikasti saadetud Paistu valla mälestuseks ja kolme aasta eest Tarvastu kalmistu juurde rajatud tammik. Kõik need paigad on osa ajaloolisest Mulgimaast. Võib vist öelda, et mulgid on puude istutamise usku rahvas.