Muinasjutupesa lasteaias Walko

Küsimustele vastuse leidmiseks kohtusin Valga lasteaed Walko õppealajuhataja Sirje Malmiga, et siis üheskoos midagi välja nuputada.Meie esimesel kohtumisel tutvustasin oma mõtet tutvuda ja jäädvustada, kuidas lasteaias jutustatakse muinasjutte ja kuidas see toetab lapse arendavaid tegevusi. Tegin ettepaneku kaasata Walko lasteaia lapsed. Ta oli ettepanekuga kohe nõus. Panime Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja lasteaed Walko koostööprojektile nimeks „Muinasjutupesa lasteaias Walko“. Edasistesse tegevustesse kaasasime Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialisti Maili Metsalu.

Kuna lasteaias käib aeg omasoodu, siis koostasime tegevuskava nii, et edasistes sammudes oleks arvestatud lasteaia vajadusi ning võimalusi. Seega veebruaris valisid õpetajad lastele eakohased muinasjutud, märtsis tutvustasid nad neid lastele ja üheskoos valmistuti muinasjuttude esitluseks ning aprillis olime filmimiseks valmis. Videofilm valmib mais ja soovime seda näidata  jutufestivalil Ööbikuööd avamisel Viljandis.

Protsessis osalesid kõik lasteaed Walko üheksa rühma ligi saja lapsega. Filmimise eesmärgiks oli näidata üht võimalust, kuidas eakohaste muinasjuttude valik ja kaasamine jutuvestmisse toetab lapse arengut.

Õpetajate soovil toimus enne filmimist neile ka vastav koolitus. Näitleja ja koolitaja Elmar Trink jagas nõuandeid muinasjuttude vestmiseks. Koolituse käigus vaadati üle kõik lugude jutustamise etapid – ettevalmistavad tegevused, etteaste ja järeltegevused. Järgnes praktiline ülesanne ja tagasiside koolitajalt. Iga osaleja valis loo, mida soovis jutustada koolitusel osalejatele.

Palju elevust valmistas lastele ja õpetajatele muinasjuttude filmimise protsess. Kõigis rühmades olid lapsed aktiivselt kaasatud. Koos lastega oli meistertatud abivahendeid (nt nukkudele riideid, ämblikuvõrk, ämblik, lilled), kasutati muinasjututegelaste kostüüme ja tehti lavastusmängu. Lavastusmängu sisu, rollide ja tegevuste aluseks on lugude sisu, kus tegutsetakse koos. See aitab lapsi kaasata vastavalt lapse võimetele ja teadmised, oskused omandatakse varjatult läbi mängu.

Selle projekti raames sain kinnitust, et suulist kultuuripärandit kasutavad lasteaiad igapäevaselt seda endale teadvustamata. Projektis osalenud õpetajad said teadlikumaks, mis on vaimne kultuuripärand ja, et muinasjutt on selle üks väljendusvorme.

Ootan juba kerge ärevusega hinges filmi „Muinasjutupesa lasteaias Walko“ esitlust ja tagasisidet õpetajatelt. Loodan, et see film julgustab lasteaiaõpetajaid katsetama erinevaid väljendusvorme lugude jutustamisel.

Walko lasteaia õppealajuhataja Sirje Malm

Algselt oli plaanis, et lugude jutustamisest võtavad osa vanemate rühmade lapsed, siis aja edenedes selgus, et osa võtavad kõik rühmad, ka kõige väiksemad, sõimerühma lapsed. Õpetajate valikute seas olid näiteks sellised lood nagu „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ ( Ellen Niit), „Ämbliku pesupäev“ ( Helle Laas), „Suur laisk ja väike laisk“ (Heljo Mänd). Valikus oli veel muinasjutt „Leivakakuke“ ja „Rebane varastab taadi kalad“. Kuna õpetajad on meil loovad siis tehti luuletusest „ Hiir hüppas ja kass kargas“ tore lühinäidend. Enamik lugusid olid arendavad ja õpetliku sisuga. Siin võiks veel öelda, et uued lood on küll head aga vana ei tohiks unustada. Meil on väga hea meel, et meid kaasati projekti. Igal juhul saime toreda kogemuse võrra rikkamaks.

Walko lasteaia rühma Mõmmid õpetaja Marianne Trompe

Lasteaias on minu muinasjutupublikuks kõige pisemad kuulajad ehk siis lapsed vanuses poolteist kuni kolm aastat. Suur rõõm oli, et sõime rühma lapsed kaasati projekti. Valisime Helle Laasi muinasjutu „Ämbliku pesupäev“. Pisikestele kuulajatele on jutuvestmine väljakutse. Tähelepanu on väga lühiajaline, vaja on näitlikustamist ja laste kaasamist. Väikestele loetavad jutud peavad lapsele olema arusaadavad ehk siis seal toimuvad tegevused lapsele tuttavad, mida ta on juba kogenud või näinud ise.

Tavaliselt tegeleme ühe muinasjutuga terve nädala. Õpetaja loeb ette, vaatame raamatust pilte, teeme lavastusmängu, joonistame jne. Muinasjutt on lasteaias igapäevaelu lahutamatu osa ja muutunud meie jaoks nii tavaliseks ning iseenesest mõistetavaks. Projekti raames oli väga hea tõdeda, et muinasjuttude jutustamine on väga suur ja oluline töö.

Killud kogus kokku
Eha Mandel
rahvakultuurispetsialist Valgamaal
Eesti Rahvakultuuri Keskus