Tallinna tantsupeo ideekavandi konkursile sai töid esitada kuni 31. oktoobrini. Tänaseks on võitja selgunud. Võidutöö kannab pealkirja „Eluilu“, kavandi autorid on Helena-Mariana Reimann ja Liina Eero. Nagu autorid ise on öelnud saame Tallinna tantsupeol näha elu, ilu ja samas ka valu läbi meile omaste traditsiooniliste tõekspidamiste ja väärtuste. Pidu hakkavad ilmestama tabavad ja tänapäevalgi kõnekad vanarahvatarkused ning võrratud ütlemised elu ja elamise kohta.
„Komisjoni tähelepanu köitis võidutöö autorite soov esile tõsta üldinimlikke väärtusi: hoolimine, märkamine, toetamine. Ka oli väga sümpaatne võidutöö autorite soov tuua esile põlvkondade vahelist sidusust,“ ütles komisjoni esimees Kalev Järvela. Lisades, et ideekavandi komisjon on kindel, et konkursi võitjate juhtimisel saab Tallinna Tantsupidu olema kõrgel kunstilisel tasemel, kõiki Tallinna rahvatantsukollektiive ühendav suursündmus.
Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhi Hillar Seini sõnul on Tallinna tantsupeo korraldamise idee sündinud pealinna rahvatantsijate eestvedamisel. „Tallinna tantsupeo korraldamine sai alguse rahvatantsukollektiivide soovist koos tantsida ja vormi hoida ka neil aastatel, kui üleriigilisi laulu- ja tantsupidusid parajasti ei toimu. Laulu- ja tantsupeol valitsev meeleolu on kahtlemata väga eriline ja vahetu kogemus kõigile osalejatele- nii lauljatele, tantsijatele kui ka pealtvaatajatele,“ rääkis Sein ning lisas: „Tallinna tantsupidude kaudu saavad tantsijad ja pealtvaatajad seda erilist tunnet üleval hoida.“
Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tallinna rahvakultuurispetsialist Riin Kivinurm peab väga oluliseks, et Tallinna tantsupidu „Eluilu“ looks seose ka aastal 2023 toimuva üleriigilise XIII noorte laulu- ja tantsupeoga „Püha on maa“ ja tantsupeo etendusega „Sillad“. „Tallinna tantsupeole on oodatud osalema kõik Tallinnas tegutsevad rahvakultuurikollektiivid, kes end õigeaegselt registreerivad ja tantsud selgeks õpivad. Väljakule astuvad tantsijad koolieelikutest eakateni. Registreerimine avatakse 2022. aasta sügisel“.
Tantsupeod on ligi 100-aastase ajaloo jooksul kasvanud suuretendusteks, mis ühendavad osalejaid ja pealtvaatajaid ning loovad sünergiat. Ühine loovus ja looming, koos tantsimine, üle-väljaku-mustrid, muusika ja rahvarõivad on need, mille järgi tantsupeo ilmeksimatult ära tunneme. Tantsupeo traditsioon toetub laiapõhjalisele rahvatantsuliikumisele. Tantsupidu on kogu Eesti rahvast hõlmav ühisomand, mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Esimene Tallinna ja Harju rajooni rahvakunstiõhtu toimus 21.-22. juulil 1951. aastal Kadrioru lauluväljakul. Taasiseseisvunud Eesti esimene Tallinna tantsupidu „Linnalend“ toimus 15. mail 2017. aastal Tondiraba jäähallis Elo Unti lavastuses.
Lisainfo
Tiiu Üksik
Tel. 5345 7087
Tallinna Rahvatantsujuhtide Seltsi juhatuse esimees
tallinnarahvatantsujuhid@gmail.com
Riin Kivinurm
Rahvakultuurispetsialist Tallinnas
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Tel. 5301 8346
riin.kivinurm@rahvakultuur.ee