Visby puhul on tegemist kõige paremini säilinud keskaegse linnaga Skandinaavias ja see kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Gotlandi saare pealinn Visby oli kunagi üks rikkamaid Hansalinnu. Tegemist on seega saarega, mis pakub harivat ja elamuslikku kogemust kõigile. Üheks tippsündmuseks on keskaja laat. Olgu öeldud, et Rootsis tegutseb mitu keskaja seltsi, kes laadal keskaja kostüümide ehtsuse, elulaadi ja filosoofia tundmises mõõtu võtavad.
„Diasporaa teema peaks meil rohkem au sees olema. Väliseestlased on need, kes rahvakultuuri kõige rohkem teadvustatult nö kasutavad ja samas on neil juhendamisest või nõust või kas või õlatundest meie poolt kõige rohkem abi,“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm. Lisades, et Gotlandi kui saare kultuur haakub hästi meie saartega.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse Hiiumaa rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus rääkis, et Eesti saartel ja ka Läänemaal on kokkupuude Gotlandiga olnud tõesti läbi aja. „Näiteks oli Hiiumaal, Reigi pastoraadis üleval näitus, mis puudutab ühte suurt rootslaste küüditamist Hiiumaalt Ukrainasse 1781.a. Nimelt küüditati 240. aasta eest tuhatkond Reigi kandi hiiurootslast vürst Potjomkini ja keisrinna Katariina II käsul Ukraina aladele. 1929.a. kutsus Rootsi riik oma alamad emamaale tagasi. Mitmete jaoks oli kodumaale naasmine pettumus ja nad läksid tagasi Nõukogude liitu. Need, kes jäid, koondusid just Gotlandile,“ märkis Kõmmus. Meenutades veel, et eestlaste seas elab edasi teadmine käia toomisest Gotlandilt, mis aga Gotlandil kuidagi välja ei tule. „See tähendab, et see vaimne pärand (käiakivide ja ka luiskude tegemine) on Gotlandil katkenud. Uuemad võimalused on peale tulnud ja surunud välja liivakivi kasutamise.“
Eesti Rahvakultuuri Keskuse Tallinna rahvakultuurispetsialist Riin Kivinurm ütles, et kuna vaimse kultuuripärandi teema seob eeskätt meie saari ja lääneranniku rannarahvast (rannarootslased), aga ka teised rannikupiirkondi (kalurikülad), siis tuleb mõelda, kuidas sidustada taas kombeid, mis on üle mere rännanud, kodumaal unustatud ja võõrsil talletatud.
Samas on Gotlandil tegevusi, millega jätkuvalt nii meil kui seal tegeletakse. „Erinevad põllukultuurid, käsitöö, lood, elu- ja olmekultuur jms., on meile olulised. Selle olemus ja nende traditsioonide hoidmine ühendab eestlasi ja rootslasi. Üheskoos saame ergutada ühise pärandi hoidmist ja elustamist,“ sõnas Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete spetsialist Piret Koorep. Eesti Rahvakultuuri Keskuse Raplamaa rahvakultuurispetsialist Triinu Ülemaante täpsustas, et Gotlandi Eesti seltsi esinaise Riina Mai Noodaperaga räägiti ka koroonast ja selle mõjust. „Riinal rääkis põnevaid lugusid teraviljast ja villakasvatusest Gotlandil. Üllatav oli teadmine, et koroonaajal on taas õitsele löönud vanade sortide aretused ja kasutused,“ ütles Ülemaante.
Inspiratsiooni saadi ka käsitöökodadest. „Rahvakultuurispetsialistina sain mõtteid, kuidas nõustada käsitöö tegijaid. Külastasime väga mitmeid käsitöökodasid/kauplusi. Nendes kauplustes on üks kindel valdkond ja näha saab nii toote valmistamist kui valmis tooteid osta. Näiteks on ruumi ühes otsas klaasisulatusahi ja teises otsas riiulid valmis toodetega, mida saab soetada. Oli lambanahast toodete kauplus, kus omanik/käsitööline parasjagu meisterdas lambanahast toodet ja taamal sai erinevaid meistriteoseid osta,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa.
Gotlandi Eesti Selts on Gotlandil elavate eestlaste ning Eesti sõprade ühendus nende kultuuriliste- ja sotsiaalsete huvide toetamiseks ja kaitsmiseks. Koostöö Gotlandi Eesti seltsiga jätkub ja Eesti Rahvakultuuri Keskus on neile toeks vaimse kultuuripärandi väärtustamisel ning erinevate koostööprojektide osas.