Sulge
„Konventsiooniga liitudes kinnitab Eesti, et kultuuripärandil on tänapäeva ühiskonnas oluline roll ja Eesti lähtub pärandipoliitika kujundamisel rahvusvahelistest põhimõtetest,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Kultuuripärand on selline ressurss, mis kasutamisest ainult kasvab,“ lisas Ott.
Faro konventsioon on kultuuripärandi valdkonnas uudse lähenemisega rahvusvaheline kokkulepe. Erinevalt teistest konventsioonidest ei keskendu see pärandi säilitamisele, vaid tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Tekst rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, sest lisaks kultuurilisele on sel ka keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne mõõde. Samuti tuuakse esile, et kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti, mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikas ja kestliku arengu osa.
Konventsiooni teine keskne mõte on igaühele õigus saada kultuuripärandist osa, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne.
Raamkonventsioon ei sea riigile konkreetseid siduvaid kohustusi, vaid on põhimõtete kogum. Riigid saavad ise valida viisi, mis sobib kõige paremini nende õiguse, põhimõtete ja praktikaga.
Konventsioon avati allkirjastamiseks Portugalis Faros 27. oktoobril 2005. aastal ja see jõustus rahvusvaheliselt 1. juunil 2011. Faro konventsiooni on ratifitseerinud 20 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Lisaks on kuus riiki konventsiooni allkirjastanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud. Konventsioon jõustub Eesti suhtes kolme kuu möödumisel liitumisdokumendi hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.
Faro konventsiooni eestikeelse teksti ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.
Lisainfo
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõunik
628 2381
liina.janes@kul.ee
Brita Tuuling
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik
628 2259, 527 6851
brita.tuuling@kul.ee
Facebook