Lihula lilltikandi traditsioon elab ja õitseb

Festivalist ja töötubadest sain osa ka mina ja käsitöömeistri Lembe Maria Sihvre juhendamisel õppisin koos teistega Lihula lilltikandi tikkimist ehk roosimist.

Lihula Lilltikandi Seltsi juhatuse liikme Urve Selbergiga juttu puhudes selgus, et Lihula lilltikandil läheb väga hästi. Tikand on saanud palju positiivset tähelepanu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Neljateistkümne aasta jooksul on Lillkirja festival jäänud põhiolemuselt samaks: toimuvad töötoad, ettekanded ja pidulik kontsert.

Küsimuse peale, mis muutused on festival nende aastate jooksul kaasa toonud, ütles Urve, et festivali algusaegadel ei tuntud Lihula lilltikandit eriti väljaspool Lihulat, tuntud oli Muhu tikand. Võrdleva uurimise käigus selgus, et Muhu tikand ongi saanud inspiratsiooni ja välja kasvanud Lihula lilltikandist. Selts on läbi viinud koolituste sarju, kus talveperioodil saadi nädalal kokku, et tikkida ja õppida. Ühiselt tikiti ka tuntud Lihula tekki vana teki mustri järgi. Selts tegutseb Lihula mõisas.

Tänu festivalile on loodud hulgaliselt rahvusvahelisi kontakte ning aidatud kaasa käsitööoskuste levikule üle maailma. Nii on Lihula lilltikandit käidud õppimas ka välisriikidest, nt Hollandist, Jaapanist, USA-st, Iisraelist ja mujalt, Soomest rääkimata.

Festivalide käigus on kogutud uusi mustreid ning mustripank on märgatavalt täienenud. Oskuste edasiandmise osas on oluline roll ka koostööl Lääneranna Gümnaasiumiga, kus rahvusliku käsitöö ja pärimuskultuuri valikkursuse raames teevad õpilased, sealhulgas ka poisid, Eda Aaviku juhendamisel Lihula lilltikandis kauneid patju.

Kes on Lihula lilltikandi meistrid ja eeskujud? Urve sõnul on Lihula lilltikandi meistrite meister Maie Roos see, kes on oluliselt mõjutanud mitmeid põlvkondi ja kelle õpetuste juurde ikka ja jälle tagasi pöördutakse. „Roosi Maie oli see kõige-kõige ja ta oli ka väga viljakas – igal talvel tikkis uue teki ja ühel talvel oli meil näitus ainult Maie tekkidest,“ rääkis Urve Selberg.

Põhjalikku teavet Lihula lilltikandi kohta leiab ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust.

Elagu meie kaunis käsitöö!

Leelo Viita
Vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja