Sulge
Sündmusest lähemalt
Eesti talukultuuris on jaanipäeva eelõhtu ehk jaanilaupäev praktiliste toimingute hulka kuulunud tarede suurpuhastus ning lillede ja noorte kaskede ehk jaanikaskede tuppa toomine. Lahutamatult on kuulunud jaanilaupäeva juurde saun, kus enne jaanitulele minekut hariti ihu ja hingegi.
Jaanilaupäevane saunaskäimine kuulub tänini Eesti traditsiooni. Värskete kasevihtade, kuid ka tubadesse toodud noorte kaskede ja metsalillede lõhn on traditsiooniline küla-jaanipäeva lõhn. Kõige õigem aeg saunaviha tegemiseks on jaanipäeva paiku. Alustada võib ka nädal enne pühi, niisamuti on jaanipäeva järgne nädal veel täiesti sobilik aeg metsa kaseokste järele minekuks. Liiga vara oksi võttes riskid sellega, et lehed tulevad viheldes okste küljest lahti ja vihast jääb saunas järele vaid luuda meenutav konts. Vihategu juulisse jättes on aga oht, et kaselehed on juba liiga kõvaks muutunud.
Päevakava
11.00 – 16.00 Töötoad – saunavihtade valmistamine, lillepärja punumine, seitsme taime maagia, ravimtaimed, lõkkeloits, pärimusmuusika, tants ja mängud, hobuvankril sõit. Pärimuslikud tegevused koos muusikaga. Avatud Käbikuivati muuseum. Sõit hobuvankriga.
Koht ja aeg
23. juunil 2026 kell 11.00-16.00, Roela Käbikuivati (Tartu mnt. 32, Roela)
Sündmus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfond+ kaasrahastusel, projekt nr 2021-2027.4.07.24-0017 „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames. Projekti elluviimist koordineerib Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvakultuuri Keskus on projekti partner.
Projekti eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes.
Rohkem infot projekti „Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused“ kohta Eesti Rahvakultuuri Keskuse regiooni mentorilt:
RAPLA-, JÄRVA-, LÄÄNE-VIRUMAA
Anne Ummalas
5385 2677
anne.ummalas@rahvakultuur.ee
Facebook