Rahvatantsujuhtide kooli esimene õppeaasta on olnud kursuslaste sõnul mitmekesine, arendav ja väga sisukas. Aasta jooksul on saadud väärtuslikke teadmisi ja oskusi, loodud uusi tutvusi ning kogenud palju rõõmu, aga ka pingelisi hetki. Enim jäi kõlama, et koolituskogemus on olnud korraga nii professionaalselt kui ka isiklikult rikastav – tegemist pole lihtsalt õppega, vaid kogukonnaga, kuhu kuuludes tuntakse end väärtustatuna ja toetatuna. Õhkkond on olnud lõbus ja inspireeriv, kuid samas ka nõudlik ja pingutust eeldav.
Õpetajad on osalejate hinnangul oma ala professionaalid, kes suudavad luua turvalise ja koostööle suunatud keskkonna. Paljude jaoks oli see kui teine maailm, kuhu astudes jäävad argielu mured ukse taha. Eriti palju kiidusõnu pälvisid pärimustantsu tunnid, mis avasid täiesti uusi vaatenurki ja aitasid paremini mõista eesti rahvakultuuri sügavamat kihistust. Ka Kadri Tiisi sammude mõtestamise tunnid ning anatoomia-alased teadmised toodi esile kui olulised ja silmaringi avardavad. Õppeained üldiselt on aidanud panna tugeva aluse rahvatantsujuhiks kujunemisel – nii praktiliste oskuste kui ka teoreetiliste teadmiste vallas.
Foto Mall Paulus
Praktiline õpe ja sellega seotud ülesanded on olnud väga hinnatud, kuid just nende mahu ja sügavuse suurendamist soovitakse ka teiseks aastaks. Soovitakse rohkem tundide andmise harjutamist, tantsude õpetamist kaasõppijatele ning detailsemat õpetust tunni ülesehituse ja õppemeetodite kohta. Samuti tuntakse huvi tantsujooniste koostamise ja kirjelduste tegemise vastu, kuna need on igapäevases juhendajatöös olulised tööriistad.
Väljakutsetena nimetati tihedat ajakava, pikki treeningpäevi ning mõningast ebakindlust ülesannete ootuste osas. Arvestusteks õppimine osutus keerukaks eelkõige siis, kui polnud päris selge, mida hinnatakse või millisel kujul peaks materjalid esitama. Samuti oli murekohaks info edastamise ajastus – järgmise õppuse ajakava ja juhised jõudsid kohati hilja, mistõttu oli keeruline oma aega planeerida. Lisaks märgiti, et õpperuumide temperatuur ja digioskuste erinev tase kursusel võivad mõnikord õppetööd raskendada. Toodi ka välja, et loenguvormis õpet võib mõne õppija jaoks olla liiga passiivne ning praktilist tegevust võiks olla rohkem.
Hoolimata nendest takistustest on valdav hinnang koolitusele positiivne. Suur rõõm ja rahulolu tuleneb tugeva seltskonna tekkimisest – kursusel tuntakse, et ollakse osa ühtsest ja toetavast meeskonnast, kus aidatakse üksteist, kuulatakse ja mõistetakse. Isegi kui väiksemad sõpruskonnad on loomulikult kujunenud, on üldine tunne siiski väga ühtne ja toetav. Ühised katsumused, naljad, õppused ja ka vaba aeg on loonud “õlg õla kõrval” tunde, mida on mitmel korral nimetatud suurimaks väärtuseks kogu õppeprotsessis.
Teiseks kooliaastaks on osalejate ootused kõrged. Soovitakse süveneda rohkem õpetamisoskustesse, koreograafia loomisesse ja praktiliste oskuste arendamisse. Soovitakse õppida, kuidas tantsijaid paremini juhendada, milliseid metoodikaid kasutada ja kuidas kujundada tantsija arenguteed. Toodi välja ka soov arendada digitaalset õppematerjalide baasi, mida saaks kasutada iseseisvaks harjutamiseks või tunni ettevalmistuseks. Samuti oodatakse, et koolituse korralduslik pool muutuks veelgi sujuvamaks – näiteks info edastamine toimuks varakult ja ühtselt.
Kokkuvõttes võib öelda, et esimene aasta on olnud intensiivne ja täisväärtuslik. See on andnud tugeva vundamendi, millele toetuda nii erialaselt kui ka isiklikult, ning pannud aluse elukestvale huvile rahvatantsu ja selle õpetamise vastu.
Facebook