Vaimse kultuuripärandi nimistu täienes uute traditsioonidega

„Samovaritee joomise traditsioon Mustvee valla vanausuliste külades“ (koostas Valentina Jazõkova, 2024) on meie nimistu esimene Peipsiveere vanausuliste elavat pärandit edasi andev sissekanne. Uskuge, see lugemine teeb seest sama soojaks kui samovaritee!

Sissekandes avaldub elava pärandi väärtus: „Samovaritee joomine on tegevus, mis soodustab mõnusat vestlust, muudab inimesi lähedasemaks, avab südameid, loob sideme esivanematega. Samovaritee joomise traditsioon on Peipsiveeres püsinud pea kaks sajandit.“

„Koorilaulu traditsioon Lüganuse kandis“ (koostas Maris Kriisa, 2023) kirjeldab seda, kuidas koos käimine ja ühiselt laulmine toidab kogukonnatunnet ja puhub pärandi hoidmisele elu sisse. Lüganuse Segakooris käib nii nooremaid kui vanemaid, mõned lauljad laulavad kooris juba mitmendat põlve – enne neid on laulnud emad-isad, tädid-onud, vanavanemad ja veel kaugemad esivanemad. Lauluproovi on tihti kaasa võetud ka lapsi ja lapselapsi, nii mõnigi neist on saanud sellest laulupisiku ning nüüd lauldakse juba ise kodust kaugemal teistes koorides. Kooriproov on kogukonna kokkusaamine, lisaks ühislaulmise rõõmule jagatakse näiteks ka kohalikke uudiseid.

„Mardi- ja kadrisandis käimise traditsioon Eestis“ (koostas Eesti Folkloorinõukogu eesotsas Kati Taaliga, 2024) on kanne, mis saab kindlasti olema abiks kõigile, kes soovivad meie kahe põhilise ja tänini elavat pärandit kätkeva sanditamistähtpäevaga (taas)tutvuda. Kui mardi varbad ka päriselt valutavad ja kadri küüned tõesti külmetavad, siis selle kande tekstist, arvukatest piltidest ja videotest saab teada, et pole neil häda nii väga midagi. Ehkki õnne jagamist ei teadvustata väga enam sanditamise eesmärgina, on tavade olulisus kogukonna liitjana endiselt väga tähtis.

Lisainfo
Epp Tamm
telef: 5411 0363
e-post: epp.tamm@rahvakultuur.ee