Eesti IX omavalitsuspäev „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“, pööras tähelepanu nii kultuuri jätkusuutlikkuse kui maakultuuri kättesaadavusele olevikus ja tulevikus ning sellele, kuidas kultuuri kaudu elavdada kohalikku majandust.
Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles oma avakõnes, et olulisem on see, et iga inimese panus on kultuuri hoidmisel kesksel kohal. „Võrumaa metsavendade ajalugu ja traagiline minevik, on siinkandis hästi jäädvustatud ja see on piirkondlik kultuuriline eripära. Meie eripäradele rõhutada ja isiklikule initsiatiivile tähelepanu pöörates, on võimalik kultuuri arendada. Oluline on anda hoogu huviharidusele ja kohalikule initsiatiivile, sest kultuuriline eripära – nii kultuur, kui keel rikastub. Samuti on oluline loomemajandus. Seetõttu tasub kaaluda loomemajanduse laiendamist eraraha baasil, et oleks rohkem neid, kes suudaksid nutikate, kunstiliste või põnevate lahendustega meie saavutusi maailma viia“.
Anti Haugas, Võru linnavolikogu esimees ja Riigikogu liige lisas oma tervitussõnas, et meie pärimusel on tõesti väga oluline kohta maailma jõudmisel. „Kultuuriline mitmekesisus, erinevate võimaluste pakkumine arendab meid väga mitmekülgselt. On väga oluline rääkida, kust oleme pärit, kus on meie juured, sest see kannab edasi meie uhkustunnet lastele ja sõpradele. Uhkus päritolu üle tekitab omakorda noortes huvi ja nii hakatakse uurima oma sugupuud ning tekib huvi meie esivanemate tegevuste vastu“.
MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne rõhutas, et oluline on ka riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning teiste partnerite koostöö. Tema sõnul ei tohi põhiseaduse põhimõte eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisest muutuda vaid loosungiks, eriti keerulistel aegadel. „Võrumaa kogemus võiks siin olla eeskujuks edasisteks ühisteks lahendusteks ning üheskoos saame mõelda, mida ning kuidas ühiselt meie kultuurilise rikkuse arendamiseks edasi teha“.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister tooniats tervituskõnes kogukondade tähtust ning mõista, et kogukonnas on inimesed, kes samuti väsivad ja ainult neile loota pole õige. Ta sõnas, et kultuuri säilitamise ja arendamise seisukohalt on oluline mõista, kuidas kogukonnad ja piirkondlikud kultuurid on kõik omavahel soetud. “Kasutada Lennart Meri tsitaati, siis igaüks eraldi oleme puud, koos oleme aga mets. Ma kindlasti ei ütle, et kala tuleb kõigi eest ise püüdma hakata, aga kogu kultuuri ei saa panna ka kodanikuühenduse õlgadele. Seega selline arutelu kahel päeval ja heade praktikate jagamine, mõtlemine tulevikule, on osake ühisel teekonnal edasi minekuks”.
Kahe päeva eesmärgiks oli arutada ja esitada ettepanekuid ning soovitusi, kuidas toetada eesti kultuuri säilitamist ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist pärimuse kestmise, loomemajanduse, kultuuri maapiirkondades ning riigi ja omavalitsuse rolli osa kultuuri edendamisel ning rahastamisel. Tähelepanuta ei jäänud ka noored ja regionaalne tasand. Toimunud töötoad olid aruelurohked ning ühtlasi jagati nii parimaid praktikaid kui murekohti.
Omavalitsuspäeva raames toimus ka Riigikogus esindatud erakondade esindajate debatt, kus räägiti sammudest, mis tagaks kohaliku elu elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse.
Välja anti veel traditsiooniline aasta omavalitsustegu. Konkurss toimub igal aastal, et tunnustada algatusi, mis aitavad kaasa kohaliku ja regionaalse arengu edendamisele Eestis. Selle aasta omavalitsusteo tiitli võitjaks osutus Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Kultuuriministeeriumi koostöös ellu kutsutud „Kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogramm”, mis on andnud suure panuse kultuurijuhtide professionaalsesse arengusse, aidates samal ajal säilitada piirkondlikku identiteeti ja kultuurilist eripära. Esile tõsteti ka mitmeid teisi silmapaistvaid algatusi.
Teise päeva lõpus võeti vastu töötubades toimunud arutelude põhjal valminud omavalitsuspäeva 2024 deklaratsioon, kuhu kirja pandud ettepanekud keskenduvad peamiselt kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse tasandile. Samas märgiti, et kuna kultuuris on keskne roll kohalikel kogukondadel ja ettevõtjatel, siis on nende kaasamine lahenduste leidmisel väga oluline. Deklaratsioon antakse lähiajal üle Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusele.
Sulev Lääne ütles oma lõpusõnades, et teemavalik oli väga aktuaalne ja vajalik ning selge on see, et kultuur on tunduvalt laiem mõiste. „Tänan Võru rahvast, et vaatasime tulevikku ja leiaksime vastuseid nendele küsimustele, mis tegelikult omavalitsustele abiks on. Kultuur on südamelähedane kõigile. Minu jaoks jäi kõlama aga kolm märksõna. Esmalt noored. Ükskõik, mida me ka ei teeks, siis noori ei tohi kunagi unustada, vaid mõelda tuleb sellele, mis neid kõnetaks, et pärimus kestaks ja põlvest põlve edasi kanduks. Teiseks ettevõtlus. Siin ei aita meid selged ja kindlad piirid, vadi oluline on olla loov ning paindlik. Kolmandaks on selge aga see, et kuigi meil kõigil on olemas demokraatlikud seisukohad, siis kultuuri ja omavalitsuse koostöö on möödapääsmatu ja peamine ning koos sellega ei saa mööda vaadata ka meie regionaalse tasandi eripäradest. Oleme oma rahva pojad ja tütred ning meie erilisus rikastab meid. Erilisus on rikkus ja seda rikkust peame talletama oma laste ja lastelaste, meie tuleviku nimel“.
Päeva lõpetamisel anti järgmise aasta omavalitsuspäeva korraldamise teatepulk üle Jõgeva vallale. „Mul on hea meel, et omavalitsuspäeva üks algatajaid Aivar Kokk saab oma meeskonnaga tähistada meie kümnendat aastapäeva,“ ütles Lääne.
Riigikogu liige, Jõgeva vallavolikogu liige Aivar Kokk tänas samuti Võru korraldajaid: „Võru tõstis omavalitsuspäeva taseme väga kõrgele ning meil Jõgevamaal on, mille üle mõelda. Ühtlasi ootame kõigilt mõtteid, mis teemat järgmine aastal kajastada. Lahenduste võti on koostöös. Lõpetuseks soovin tänada ka teisi omavalitsuspäeva korraldajaid, sealhulgas Tallinna Ülikooli inimesi ja loomulikult Polis MTÜ meeskonda eesotsas Sulev Läänega, kes on selle traditsiooni peamisi vedureid ja eeskuju“.
Omavalitsuspäeva eesmärk on omavalitsuste poolt ühiskonnas täidetava rolli teadvustamine ja selgitamine. Omavalitsuspäeva raames analüüsitakse olulisemaid väljakutseid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tegevuses ning püütakse ühiselt leida optimaalseid lahendusteid.
Eesti IX Omavalitsuspäeval toimuvat saab järgi vaadata Youtube kaudu järgmistelt linkidelt:
26.09.2024
27.09.2024