Elava pärandi töötuba “Milleks see kõik?!?”

Soovisime väljuda tavapärastest ja sisse kulunud formaatidest ja raputada sade taas üles. Eesmärk oli ka (veel enam) soodustada üksteisemõistmist ja ühises väärtussüsteemis toimetamist. Päeva teemaks oli „Milleks see kõik?!?“ „See“ tähendas kokkuvõtvalt vaimse kultuuripärandi teemasid, mis teatavasti on kõigi ERK-i osakondade tegevustega siiski otseselt või vähemalt riivamisi seotud.

Vaimse kultuuripärandi osakond – Leelo Viita, Kadri Suits ja Epp Tamm – veensid kolleege Kati Grauberg-Longhursti ja Anne Ummalast regionaalosakonnast appi ja moodustasid maailmakohviku meetodil töötoad, millele järgnesid ühised arutelud.

Esimeses töötoas, kohe hommikul, soovisime juhtida nii tihti meid saatma kippuva „ei saa“ mõtlemise „saab küll!“ teele. Osalejad said vaielda vastu viiele väitele, igale seitsme minutilises sessioonis, liikumine teemade vahel vabalt valitud järjekorras. Teemad jagunesid: „Pärand ei elata ära!“, „Lapsi on lihtsam sellega mitte tüüdata!“, Noorus on hukas!“, „Nüüd on hilja! Miks ma varem ei küsinud?“, „Mina ja mu teadmised küll tähtsad ei ole!“. Ehk siis, kuidas võiks rahustada neid, kes nii mõtlevad. Lauajuhid Epp, Leelo, Kadri, Anne ja Kati kandsid seejärel ette põhilised mõtted, mis antud teemade juures üles kerkisid. Näis, et vastuväiteid leidis kõigile neile loosungitele küll ja veel – noori tuleb usaldada, lapsi tuleb kaasata samas ise oma tegevustesse uskudes, sest meie teadmised on tähtsad ja kõik me paneme pärandile midagi juurde. Pärand on ka imeliseks ressursiks näiteks loomemejandusele. Väärtustame oma kaasaegsete teadmisi ja kunagi pole hilja!

Teise töötoa viisime läbi samal meetodil, kuid ülesanne oli põhjendada viie erineva teema vajalikkust oma töös ja/või elus üldse. Teemad olid: „Suulised traditsioonid“, „Traditsioonilised töövõtted“, „Paindlikkus ja pärandi kohandumine“, „Kogukondlik tegevus“, „Elukeskkonna terviklikkus“. Harjutuse mõte oli panna osalejaid juurdlema selle üle, kas ja kuidas nad elava pärandi valdkondi ise väärtustavad ja nende vajalikkust teistelegi seletada võiks. Huvitaval kombel osutus see ülesanne raskemaks kui eelmine, kuid sellegi poolest suhestuti iga teemaga. Vastuste paljusus ja erinevus on midagi, mida on väga põnev edasi analüüsida.

Kolmandas jaos tegi meie kollektiiv paaristööd elava pärandi vurriga, mille abil nad kirjeldasid paarilisele ühte parajasti meenuvat teadmist, oskust, kommet või tava. Pärast jutustati kõigile, mida teise kohta teada saadi. Hea viis mõista pärandi mitmekesisust ja õppida tundma töökaaslasi!

Töötubade siinkirjeldatust tegelikult palju põhjalikumatest tulemustest valmivad materjalid, mida ERK-i pere oma töhe süvenemiseks ja ka mõtteharjutusteks kasutada saab. Hiiglama tore päev oli!

Vaimse kultuuripärandi osakond tänab armsaid kolleege, eriline tänu Annele ja Katile!

Epp Tamm
vaimse kultuuripärandi spetsialist