Vaimne kultuuripärand kui elav pärand on oma olemuselt haaramatult mitmekesine. Milline koht ja tähendus on meie traditsioonilistel teadmistel ja oskustel kogukonna igapäevaelus? Kuidas toetab elav pärand minu, kodukoha, kogukonna ja piirkonna jätkusuutlikkust?
„Mõttetalgutel just nendele küsimustele vastuseid otsima hakkame. Seekord arutleme piirkondade nagu Kadrina, Haljala, Tapa ja Lahemaa elava pärandi teemadel. Tutvume Eesti vaimse kultuuripärandi nimistuga, mis on üks võimalus kogukonna märkamiseks ning leiame üheskoos ideid, kuidas elav pärand saab kaasa aidata piirkonna jätkusuutlikkusele.“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse Lääne-Virumaa rahvakultuurispetsialist Mare Taar.
Häid näiteid toovad osalejatele valdkonna praktikud. Vaimsest kultuuripärandist ja jätkusuutlikkusest ning nimistust räägivad Leelo Viita ja Epp Tamm Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonnast.Liis ja Roland Burk tutvustavad Lahemaa pärimuskoja tegemisi. Kadrina nostalgiakeskuse tegevustest räägib aga Tiina Raudla. Tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins annab ülevaate oma kunstipraktika meetoditest ning jagab näiteid kunstnike kaasamisest pärandi leidmisel, hoidmisel ja edasikandmisel. „Kunstniku rolli ühiskonnas ei tohi alahinnata, sest sellistest ühistegevustest saavad kasu nii kohalikud omavalitsused, seltsid, ühendused ja aktiivsed külaelanike grupid. Pealegi on kogu vaimne kultuuripärand meie kõigi südameasi. Seega on mõttetalgutele oodatud kõik, kes soovivad anda panust piirkonna arengule elava pärandi võtmes.“ lisas Taar.
Mõttetalgutele saab ennast registreeruda 29. märtsini Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel või võttes ühendust Lääne-Virumaa rahvakultuurispetsialistiga Mare Taar.
Facebook