Sulge
Miks otsustasid mikrokraadi omandama minna?
Uudishimust ja soov ennast proovile panna. Aeg-ajalt olen tundnud vajadust midagi õppida ja kuulata endast targemaid inimesi. Mulle meeldib kogeda uusi asju. Näiteks aastaid tagasi õppisin programmeerimist.
Mis oli mikrokraadi omandades teistmoodi võrreldes viimase kooliskäiguga?
Võrreldes 2011. aastaga, kui lõpetasin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, oli palju teistmoodi. Õppetöö käis koos esimese kursuse magistrantidega. Viljandis olime kohal terve nädala, nüüd ainult kaks või kolm päeva ja palju õpet toimus ka veebis.
Kuidas läks õppima õppimine?
Huvitav oli, sest koos õppisid eri vanuses ja kogemustega inimesed. Sain ise planeerida oma aega – enne õppima asumist vaatasin üle oma aastaplaani, kas tulen koormusega toime. Praktilistes ülesannetes tuli kasuks töökogemus, näiteks kultuurisündmuse korraldamist või kultuurivaldkonna arengu planeerimist ja kavandamist analüüsides. Olen õppimises iseseisvam, suur roll on kogemustel. Tulemuseks maksimumhinded tunnistusel ja hulk uusi teadmisi kultuurivaldkonnast kolleegidelt.
Töö kõrvalt tasemeõppes osalemine on pingeline. Kas oli hirm, et ei vea lõpuni välja? Kes olid Su suurimad toetajad?
Hirmu ma ei tundnud. Kursusel olin küll kõige vanem, kuid minu töökogemust väärtustati ja grupitöödes olin alati kaasas.
Suurim toetaja oli lapselaps Virgo. Kui teised olid veidi skeptilised, et kas mul on ikka kõike seda vaja, oli Virgo alati positiivne, et vanaema õpib tasemeõppes. Koos temaga sai katsetatud igasuguseid IT lahendusi ja arutletud kultuuri valdkonnas toimuva üle, et noorema põlvkonna nägemus ka mu töösse jõuaks.
Mida õppisid enda kohta sellel teekonnal?
Kõik on võimalik – vanus on vaid number ID-kaardil või passis.
Räägi oma lõputööst, mis oli seotud laulu-ja tantsupeo traditsiooni arendamisega.
Analüüsisin oma töös seadusi, mis toetavad laulu- ja tantsupeo protsessi ja tegin ettepaneku täiendada Koolieelse lasteasutuse õppekava kohaliku pärimuse osas, et laps teaks lihtsamaid laulumänge ja oskaks ka rahvatantsu lihtsamaid põhisamme, asendeid ja võtteid. Nii oleks esimeses kooliastmes laps rohkem valmis laulma kooris ja osalema rahvatantsuringis, sest tal on juba eduelamus ja kogemus olemas.
Kultuuri arengukava 2021-2030 peab oluliseks formaalharidust ja mitteformaalõpet, kuid seda ei toeta Haridusvaldkonna arengukava 2021-2025, kuhu tegin ettepaneku, et laps võiks olla kohustatud osalema rahvatantsuringis ja laulma kooris vähemalt ühel hooajal.
Meetmesse „Huvihariduse- ja tegevustoetuse toetus omavalitsustele“ lisasin ettepaneku toetuse kasutamise eesmärkidesse, et 10 % toetusest kasutatakse rahvakultuurivaldkonna huviringide tegevuse toetamiseks.
Pidasin vajalikuks täiendada ka meetme „Laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetus“ viiendat paragrahvi „Nõuded juhendajatele toetuse saamiseks“, aga kõige selle kohta saab täpsemalt lugeda juba mu lõputööst. Lõputöö andis mulle endale väga palju mõtteainet, kuidas Valgamaal kohapeal veelgi paremini rahvakultuuri harrastusi nii lasteaedades kui koolides toetada .
Küsis ja pani kirja
Eeva Kumberg
koolitusspetsialist
Facebook