Meil elab ühtekokku 210 vähemusrahvust, kuid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on seni jõudnud vaid kaks elavat traditsiooni: Ukraina lihavõttemunade (põsanka) kaunistamine ning Vormsi olavipäev.
Kohtumisel olid esindatud marid, aserbaidžaanid, tatarlased, ingerisoomlased, udmurdid ja tšuvašid. Lisaks olid kaasa mõtlemas ka Tartu Ülikooli teadlased ja Eesti Rahva Muuseumi Hariduskeskuse esindaja.
Päeva alustuseks tegime vaimse kultuuripärandi osakonna poolt sissevaate vaimse kultuuripärandi olemusse ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Ukrainlaste ja Tallinna vanalinnas asuva Ukraina Kultuurkeskuse elava pärandi kogemusloo andis edasi Ukraina Kultuurikeskuse asutaja ja hing Anatoli Ljutjuk. Mulkide elava pärandi kogemuslugu tutvustas mulkide pärandi uurija ja hoidja Piret Leskova.
Seminaris asusime asja kallale. Iga rahvuse esindajad tõid välja just nende rahvusgrupile omased ja identiteeti loovad elava pärandi ilmingud, mis on aktiivses kasutuses ka Eestis. Leiti nii mõneski tegevuses ka ühisosa rahvuste traditsioonides. Esile toodi nii rahvakalendri kui ka antud rahvusele kindla ja olulise püha või tähtpäeva pidamisega seotud traditsioone, omalaadseid ja tuntud käsitöövõtteid nagu vaibakudumine aserbaidžaanidel või tikand tšuvašsidel, mitmeid põnevaid traditsioonilisi soolaseid ja magusaid toite, erinevaid kooskäimise viise – seltsitegevust ja ühislaulmist.
Seminaril koorus välja mitmeid toredaid tõdemusi. Nagu ütles üks osaleja: „Avastan iga päev kui rikas on meie rahvakultuur!“ Tõdeti, et rahvustel on oluline pidada sidet nii emamaaga kui ka oma rahvuse diasporaadega üle maailma. Tähtis on pöörata erilist rõhku oma keele edasi andmisele. Samuti tõdeti ühiselt, et oma pärandi uurimine annab palju. Koos on kogukonda hoidnud just ühised traditsioonid – kombestik ja toit. Kokku saamine on väga oluline. Tasub mõelda, kuidas nimistut enda rahvusgrupi – kogukonna jaoks tööle panna.
Mõtleme koos meie rahvusvähemustega elava pärandi traditsioonide hoidmisele ja tutvustamisele Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus edasi juba 2024. a kevadel.
Häid mõtteid ja inspiratsiooni uuteks kohtumisteks uuel aastal!
Leelo Viita