Novembri koolitustest lähemalt

Kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogramm

Arenguprogrammis osalejad käisid novembrikuistel õppepäevadel õppekäigul Tori vallas, kus tutvuti kultuurkorralduse reformiga, mis sai teoks pärast Tori, Sindi ja Sauga valdade ühinemist. Teisel päeval jätkus õppetöö Viljandis. Teenusdisaineri ja nõustaja Ulvi Vahtra juhendamisel keskenduti teenuse disainimisele ning praktiseeriti eri meetodeid sihtgruppide vajaduste väljaselgitamiseks.

Rahvarõivaste valmistajate kool ERM-s

Novembri esimesel nädalavahetusel jätkati eelmisel korral alustatud töödega. Õmblemise juhendajate juures said osalejad selgeks särgi ja käiste õmblemiseks vajalikud töövõtted: kurrutamine, pilupalistus jms. Mitmed jõudsid juba ka oma valmiva eseme peal neid rakendada. Tikkimise grupis jätkus erinevate tikkimisvõtete läbi tegemine ning nii mõnedki sukakudumised said alguse.

Tähenduslikud elusündmused: matusekombed ja rituaalid

Koolituse esimene kohtumine oli 16. novembril Tallinnas. Eeskätt matusekorraldajatele ja leinatalitajatele, kuid ka teistele huvilistele mõeldud koolitus on abiks surmaga seotud toimingute ja vaimse kultuuripärandi seoste mõtestamisel. Kultuuriloolane ja folklorist, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu käsitles matusekombestikku võrdlevalt minevikus ja tänapäevas. EELK Risti koguduse õpetaja ja SA Tallinna lastehaigla hingehoidja Annika Laats viis kokku matusekõneleja tegevuse ja leinajate ootused neile. Mõlemat loengut saatis elav arutelu, mis jätkus ka päeva lõpetavas seminariosas, kus keskenduti küsimusele, kuidas toetab elav pärand matuste korraldamise ja läbiviimisega seotud inimeste tegevusi.

Kultuurikorraldaja täienduskursus

Kultuurikorraldajate novembrikuu kokkusaamise märksõnadeks olid põnevad teemad ja inspireerivad koolitajad. Disainer Markko Karu suunamisel avastati disainmõtlemise loogikat. Fookuses olid mõisted mõtlemise muutus, tähenduslik elamus, teenuse nähtamatu osa, asjade maatriks jmt. Saadud teadmisi rakendati kohe ka praktikas, kaardistatud said kursuse grupitööde ideed.

Koos lavastaja Margus Kasterpaluga mõtestati riiklike tähtpäevade tähistamist. Vestlusringis tõdeti, et haldusreform on kaasa toonud mõiste „meie“ muutumise, parimaid praktikaid jagades leiti, et uute „meiede“ kujunemist saavad kultuurikorraldajad suunata just tähtpäevaliste sündmuste kaudu.

Kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu avas rahvakalendri tähtpäevade kujunemise tausta ja andis head nõu, kuidas neid tänapäeval kogukonnas tähistada. Kuigi rahvakalender on osa meie identiteedist, loob iga ajastu ja ühiskond oma kombeid ja kõik on pidevas muutuses. See teadmine rahustab ja julgustab olema leidlik, kuidas uuema aja võõramaid rahvakalendri tähtpäevi meie kultuuriruumis kohandada.“

Rahvatantsujuhtide kool

Novembri õppus oli rahvatantsujuhtide koolis väga mitmekesine. Teooria osas alustasime kirjelduste lugemise ja koostamise teemasse süvenemist, jätkasime tantsuajalooga ning saime teadlikumaks, millised valdkondlikud organisatsioonid tantsuõpetajat tema töös aidata saavad.
Praktilistest tundidest alustasime Ilma Adamsoni käe all karaktertantsuga tutvumist. Treeningmeetodeid tutvustas Helena-Mariana Reimann, kelle tundi Sõlekese esindusrühmaga käisime ka vaatlemas. Detsembris ootab ees nii mõnigi eksam ning arvestus, nii et hoolsalt käib ka nendeks valmistumine.

Rahvarõiva valmistamise koolitus Jänedal

Novembris lõpetati Virve Valtmann-Valdsoni käe all käiste tikandeid, et üle minna tanude tikkimisele. Silvi Allimanni juhendamisel jätkati õmblustöödega valitud kostüümi juures. Tegeleti veel vööde ülesloomisega, et alustada vööde kudumist.

Kultuurikorraldajate õpikogukond

Kultuurikorraldajate õpikogukond on mõnus ja üksteist toetav koostöövorm, kus õpitakse kolleegide tööpraktikast. Seekordsel kokkusaamisel räägiti kultuuriürituste korraldamisest lastele. Juttu vedas Võrumaa Arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals, kelle inspireerivad näited innustasid osalejaid kaasa arutlema.  Teemadena tõstatusid: kas lastele suunatud tegevustes on midagi korralduslikult väga teistmoodi; kuidas lapsed on kaasatud ettevalmistusprotsessi; millised on korralduslikud etapid; milliseid nüansse peab eriti silmas pidama; koostööpartnerite roll jpm. Pikemalt peatuti loomade kasutamisel taolistel üritustel – millal ja millistel tingimustel seda võib teha.  Õpikogukonna järgmine kohtumine on veebruaris.