Sulge
Aprilli ehk naljakuud alustasime rahvahuumoriga ning esitasime piltmõistatuse, mille vastus haakus tänavuse suve ühe rahvakultuuri suursündmusega. Edasi läks samuti üsna pidulikult, kuna tutvustasime paljudele rahvastele tuntud kommet vaadata ülestõusmispüha hommikul, kuidas päike tantsib. Esitlesime meie Spotify kanalis „Eesti muinasjutud“ uut saadet, kus näitleja Martin Tikk loeb ette muinasjutte putukatest. Kes veel pole jõudnud – siis otsige üles ja kuulake terve perega!
Kevad muudkui edenes ning oli paslik hakata taimi ette kasvatama ning ka selle praktika kujunemislugu tutvustada. Aprilli lõpus heitsime pilgu volbritraditsioonidele Tartu tudengite seas ning sellele, mida nad seal Toomemäel õieti siis ka toimetavad Baeri kuju kallal.
Aga ega siis ei saa ka ainult pidutseda. Teeme Ära talgupäeva lähenedes tuletasime meelde, et talgud on ka üks tore kogukondlik vaimse kultuuripärandi väljund.
Lastekaitsepäeva pühendasime õuemängudele ning tõime välja kaks keksumänguõpetust.
Meenutasime möödunud jutuvestmisfestivali Ööbikuööd, kus näiteks üheks sündmuseks oli Valga ja Valgamaa lastele korraldatud muinasjutujooga, mis on traditsioonilise jutuvestmise tänapäevane vorm, kus ergutatud saavad nii keha kui vaim.
Suvine õues rahmeldamine pani meid mõtlema pesemisele ning huvi tundma, kuidas ja millal sagedased hügieeniprotseduurid meieni jõudsid. Suvisel pööripäeval juhatasime sõnajalaõit otsima ja andsime väikese juhise, kuidas rahvasuu kirjelduste järgi teda leida võiks.
Pärand elab ka linnakeskkonnas. Kevadel käisime külas Emajõe kogukonnaaias, täpsemalt permakultuuri õppeaias, kus saime videosse nii toimetamiskaadreid kui intervjuusid.
Toidukultuuri edendaja Maria Aleksandrovna selgitas, kuidas vana hea rabarber sobib paljudesse erinevatesse retseptidesse ja ka niisama. Hapu teeb tõesti lõbusaks!
Rabarberipeenrast mitte just kaugel võiks olla mustsõstrapõõsas. Järgmise nupukese pühendasimegi sellele kasulikule ja maitsvale aiamarjale.
Rannaliivaga mässamine on ajatu meelelahutus nii väikestele kui suurtele ja soe suvi meid edasi randa liivale joonistama, kooke plätsutama ja losse ehitama viiski.
Juuli lõpus tegime kummarduse Viljandi pärimusmuusika festivalile, et nad nii toredasti on mõelnud ka pisematele külastajatele ning lapsed on saanud festivali põhupallidest pungil lastealal sõbruneda, hullata ja loovusel lennata lasta.
Lõikuskuu alguses kolisime mõtetega suveköökidesse, mis on olnud ja on paljudes kohtades ka tänaseni suviti oluliseks kohtumis- ja toiduvalmistamiskohaks.
Tähtis on olla ettenägelik ja suvel on ka ju oluline varuda talveks. Ega me muidu ju sügisel-talvel-kevadel kosutavat ja maitsvat piparmünditeed ei saaks, kui me seda suvel ei korjaks ega kuivataks. Ravimtaimede korjamine ja kasutamine on ja jääb vajalikuks.
Viru Folgil saime kätte armsa Maili Metssalu, kes rääkis ühe vana loo oma kodukandist ja video vahendusel jagasime teiegagi.
Augusti lõpus hakkasime vaikselt aimama, et võib-olla suvi ei kestagi igavesti ja soovisime teiega jagada üht mõnusat asja, mida terve suve nii iseenesestmõistetavana oleme võtnud ja mis ehk sügise saabumisega lõppema peab – paljajalu käimine. Muuseas, see on võimalus ühendada meeldiv kasulikuga!
Esimese koolipäevaga käib kaasas palju tavasid. Selle nupukese pühendasime aga aabitsatele ja meenutasime oma päris esimest aabitsat.
Ravimtaimed olid septembri alguseks küll korjatud, aga sõnadega arstimist oleme tegelikult ka kõik kogenud. „Varesele valu, harakale haigus…“ mäletad ju? Selles nupukeses loitsisimegi lindude abiga valu minema.
Hämmastavalt lahke suvi otsustas veel korra lahkudes nina uuesti ukse vahelt sisse pista ja kasutasime meiegi juhust, et vananaistesuve kohta üks väike karikatuur teha. Septembri lõpus rändasime hiitesse ning pressisime ja rüüpasime värsket õunamahla. Hõimukuud alustasime sugupuu otsa ronimisega.
Viimane suvine kärbes oli pettunud katteta lubadustes vanasõnas „Suuga teed suure linna, käega ei kärbsepesagi“.
Hõimunädala puhul proovisime sõprade abiga aga tõlkida meie kohalikesse keeltesse keeleväänajat „Kuula, kulla külanaine – kuula külla tulnud vaime“.
Sadagu või pussnuge, aga simunapäeval, 28. oktoobril toimub Lindora teeristis ikka laat – porikuu viimane nupuke selle auks just oligi.
Epp Tamm
spetsialist
Facebook