Sulge
Rahvakultuuri jätkusuutlikkuse võtmeküsimuseks on noorte huvi ja motiveeritud eestvedajad. Samas on viimastel aastatel vähenenud harrastuskollektiivide ja nendes osalejate arv. „Näeme seda langust just laste ja noorte osas. Siinjuures on väga oluline meie kõigi teadlikkuse tõstmine elavast pärandist. Seega ühised mõttetalgud ja eesmärgipüstitused on olulised ning kindlasti tuleb maast madalast teemadesse kaasata ka noored. Rahvakultuuri jätkusuutlikkust kannavad rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika, rahvuslik käsitöö, harrastusteatrite, rahvakultuuriseltside ja erinevate kogukondade tegevus. On ilmselge, et panustama peame kõik,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister.
„Kultuuri arengukava 2021-2030“ (Kultuur 2030) dokumendis on kirjas eesmärgid, kuhu valdkonnaga seotud asutused liiguvad. Samas on globaliseerumine kaasa toonud uusi väljakutseid ja lahendusi tuleb otsida valdkonda kuuluvate asutuste ning inimeste kaasabil. „Meie iseolemise aluseks on rikkalik kultuuripärand ja traditsioonid, mis tasakaalustavad kiireid muutusi. Siinjuures on väga oluline, et rahvakultuuri valdkonna sihtide ja eesmärkide poole liikumisel tehakse koostööd valdkonda edendavate organisatsioonidega,“ täpsustas Vister. Lisades, et koostööseminaril saab leida parimaid lahendusi väljakutsetele ja küsimustele, kuidas edasi minna.
Eesti Rahvakultuuri Keskus on kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus, kelle põhiülesanded on osalemine kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise protsessis maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil; rahvakultuuri püsimisele ja arengule kaasaaitamine; vaimse kultuuripärandi väärtustamine ja elujõulisuse toetamine; täienduskoolituse korraldamine rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonnas.
Facebook