„Talharpa“ on hiiu kannel Vormsi murdes. Arvatakse, et nimetus tuleneb asjaolust, et Vormsil elanud rootslasi kutsuti ka hiiurootslasteks ja seetõttu sai kannel nimeks hiiu kannel. Ajalooliselt saab Vormsit pidada talharpa koduks.
Vormsil lõpeb suvi talharpa mängijate suvelaagriga, mis täidab saare muusika ja lauluga. Vähe on selliseid laagreid, kus pühendutakse nii sügavuti ühele pillile. Laagris osales 46 talharpa mängijat. Osalejate seas oli nii edasijõudnud mängijaid ja algajaid, täiskasvanuid kui lapsi. Vormsil elavatele lastele ja noortele, kes saavad koolis õppida talharpal mängimist aastaringselt, pakub laager uusi muusikalisi väljakutseid ja sidemeid.
Selle aasta laagri korraldajateks olid Age Kõiveer ja Liisa Koemets- Bastida. Laager korraldati Rumpo Mäe talus.
Osalejad olid jaotatud õpitubadesse, õpetajad vahetusid õpitubade vahel. Eraldi olid algajate grupid, kus osalised said selgeks esimesed pillimänguvõtted. Vormsi Püha Olavi kirikus sai kuulata õpetajate kontserti. Marju Tamm ja Yngve Rosenblad olid uurinud tuntud talharpa mängijate Hans Rönnkvisti ja Anders Ahlströmi elu ja loomingulist tegevust. Nii korraldasid nad õppekäigu Borby külla, kus külastati nende elukohti, kuulati nende meeste elukäiku ning mängiti Hans Rönnkvisti ja Anders Ahlströmi loodud lugusid.
Laager lõpetati kõigi osalejate ühise kontserdiga Vormsi rahvamajas. Lõppkontserdile järgnes vabalava kontsert-tantsuõhtu koos saarerahvaga, kus lisaks pillimängule õpiti pärimustantse. Tegemist on ägeda ja vajaliku üritusega, mis peab kindlasti jääma Vormsi traditsiooniliste tegevuste nimistusse.
Marju Viitmaa
rahvakultuurispetsialist Läänemaal