Rahvarõivaste valmistajate kool Eesti Rahva Muuseumis
„Uus rahvarõivaste valmistamise kursus Eesti Rahva Muuseumis on lennukalt käima läinud,“ kinnitas koolitusjuht Age Raudsepp. „Kui aprilli kokkusaamisel tegeleti ERM raamatukogus ja uurimissaalis kostüümi kuuluvate esemete mõõtmise ja joonistamisega, mis kõik kenasti kaustikusse kirja sai, siis maikuus mindi edasi rahvusliku tikkimise põhialuste ja põhilõigete konstrueerimistööga. Nobedamatel on tikkimisraamidele käisekangas trimmi tõmmatud ja särgi detailid välja lõigatud, et juunis suviseks toimetamiseks võimalikult palju tööd ette saada. Nii saab sügisel uue hooga uute teemadega edasi minna. Teotahe ja energia on värsketel tegijatel igatahes piiritu,“ rääkis Age.
Rahvatantsujuhtide kool jõudis poole peale
Koolitusjuht Mall Paulus rõõmustab: „Jõudsime edukalt esimese õppeaasta lõppu, seega oleme õpingutega täpselt poole peal. Mai koolituspäevad olid samuti väga sisukad. Esimesel päeval pidasime tantsuõpetuse didaktika raames minikonverentsi, kus iga kursuslane tegi ettekande talle mõtteainet ja küsimusi tekitaval teemal. Ettekannetele järgnes arutelu. Oli väga huvitav ja rikastav päev. Reedel pakkus närvikõdi pärimustantsu arvestus, mille kõik tublisti läbisid. Esimese õppeaasta ja eduka soorituse tähistamiseks sõime torti. Laupäeval saime salve järgmised Ullo Toomi harjutusvara harjutused ning tegime Ernst Idla treeningsüsteemi näidistunni. Näidistundi tulid vaatama ka Idla mentorid, kes andsid meile väga head tagasisidet ja julgustasid seda treeningsüsteemi oma rahvatantsutundidesse integreerima. Suur tänu kõikidele õpetajatele, kes meile oma tarkust ja oskusi jaganud on. Kohtume jälle sügisel.“
Koolitus- ja arutelupäev “Rahvamaja on kultuurivedur!” andis mõtteainet
3- mail kogunesid Rapla Riigimajas Raplamaa kultuurikorraldajad, kelle südameasjaks on kohaliku elu edendamine mitte ainult täna vaid ka homme ja viie aasta pärast. Arutelupäeva vedas kultuurikorralduse ekspert Jorma Sarv, kes suunas mõtlema, kuidas saame täna mõjutada omakandi kultuurielu tulevikus. Et mõista tänast seisu ning tulevikuperspektiive oma maakonna kultuuriloomes, soovitas Jorma vaadata kujunenud olukordade taha, et näha asjade juurpõhjusi ja kuidas need tulevikku mõjutavad. Inimene panustab kultuuri oma väärtuslikku ressurssi – vaba aega. Koostöö ja ideeloome on need, millest kultuuritöötajal on kõige rohkem abi. Arutelu kujunes põnevaks ning osalejad said mõtteainet nii kojusõiduks kui ka pikemalt oma igapäevast tööd tehes.
Koorijuhtide ja muusikaõpetajate kursus lõpetas
6. mai pärastlõunal, pärast viimast koolituspäeva said tunnistuse 20 Koorijuhtide ja muusikaõpetajate kursuse lõpetajat. Kolme nädalavahetuse jooksul alates märtsist õpiti lisaks dirigeerimisele kooritöö metoodikat ja kuidas arendada koori vokaaltehnikat. Külastati professionaalse koori proovi ja koorimuusika kontsert-lavastust, mõtestati meie kultuurilugu ja looja osa selles.
Tunnistusi saades tõdesid värsked lõpetajad, keda oli üle Virust ja Võrust ning Harjust ja Saarest, et kursus oli värskendav ja inspireeriv: „Kuldaväärt kogemus oli iseenda häälega töötamine“; „Huvitav oli üle mitmekümne aasta jälle „tapeeti“ dirigeerida“, „Hea tunne oli oma teadmisi kinnitada ja uusi nippe õppida “. Koolitusjuht Tuuli Metsoja Eesti Kooriühingust kinnitas, et uus koolitus koorijuhtidele tuleb kindlasti 2024. aasta kevadel ja ikka koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega.
Kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogrammis osalejad kaitsesid lõputöid
25. mail oli Rapla Riigimaja II korruse saalis pidulik-ärev õhkkond – lõpusirgele jõudis Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt ellu kutsutud esimene kohaliku omavalitsuse kultuurivaldkonna juhtide arenguprogramm.
Arenguprogrammi idee sai alguse 2020 sügisel ERK korraldatud rahvakultuuri valdkonna koostööseminaril põhimõistetest ja eestkõnelemisest, kus ühe edasiarendamist vajava teemana toodi välja KOV kultuuriametnike koolitus.
Samal ajal jõudis lõpule Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt tellitud uuring kohalike omavalitsuste kompetentside põhisest koolitusvajadusest ja selle järeldused olid aluseks arenguprogrammi ülesehitusel.
Arenguprogramm koosnes kuuest omavahel seostatud teemaplokist, kus lühiloengud vaheldusid õppekäikude ning aruteludega erinevate praktikate näitel. Teadmisi ja praktilisi näpunäiteid jagasid nii riigiametnikud, poliitikakujundajad kui erinevate kultuurivaldkondade esindajad. Osalejad tõstsid esile kõiki koolitajaid, eriti kasulikuna toodi välja tutvumine teenusedisaini meetoditega ja õppekäiku Rae valda. Väga suur väärtus oli omavaheline suhtlusel, kogemuste vahetusel ja võrgustiku tekkimisel.
Lõputööna esitlesid lõpetajad projekti plaani kultuuriteenuste arendamisest oma omavalitsuses, kus kirjeldasid, millised fookusteemad kultuurivaldkonnale järgevaks kaheks aastaks seavad ja milliste tegevuste abil eesmärgile kavatsetakse jõuda. Kõik esitlused olid sisukad, lähtusid koolitusel õpitust ja suunatud oma omavalitsuse kultuurielu arendamisele.
Lõputöödele andsid tagasisidet kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Reelika Väljaru ja arendusnõunik Karin Närep ning teenusedisaini koolitaja Ulvi Vahtra. Tunnistuse 24-le arenguprogrammi lõpetajale andis üle ERK direktor Kalle Vister.
Arenguprogrammi ellukutsujad loodavad, et kõikide omavalitsuste kultuurivaldkonna juhtidel on huvi ja valmisolek taoline koolitus läbida. Uus grupp alustab juba septembris.
ERKsad õppijad oleme ka ise
Eesti Rahvakultuuri Keskuse kollektiivi kevadiste õppepäevadel värskendasime ühiselt oma teadmisi digiturvalisusest ja õppisime Juko-Mart Kõlari abiga enese-ja ajajuhtimist. Selleks, et sisukalt ja efektiivselt tegutseda peab inimese baastasakaal olema paigas. Revideerisime algatuseks oma toitumis- ja liikumisharjumusi ning uneaega. Täpsustasime rutiine ja fookust, millised on meie prioriteedid ja vajadused oma igapäevases töös ja elus üldse. Seejärel märkasime, millise värvingu lisab igaüks meist ERK meeskonna lõuendile ja kui palju on meil üksteiselt õppida.
Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja
Eeva Kumberg
koolitusspetsialist