Sulge
Ööbikuööde festival algas Raplamaal seekord hoopis kirikust. Velise kirikus võeti ette tõsine ja sügav teema „Koguja raamatust ja pühast ruumist“. Kalju Idvand viis publiku ebatavalistele radadele ja pani mõtlema rahvakultuurile veidi teise nurga alt. Tulime ju kokku pühasse ruumi – kirikusse. Nii kirik kui selle territoorium on kõikide jaoks olnud alati püha, kus ei mõelda ega tehta argiseid mõtteid ja tegusid. Koguja raamatut lugedes ning nende mõtete üle aruteledes, näitas Kalju meile, kuidas piiblisõna ja Eesti vanasõnad kannavad üht ja sama mõtet, veidi erinevas sõnastuses. Õhtu lõpetas Eesti vabaõhumuuseumi segakoor.
Järgmine peatuspaik oli Kaereperes, Valtu seltsimajas, kus külalis oodati lausa kaetud kohvilauaga. Siin anti sõna, laulu ja tantsujärg lastele. Lisaks kuulsime põnevaid ja veel kuulmata jutte Kaleph Jõulu kogutud rahvajuttudest, mille on arhiividest välja kirjutanud tütar Silva Jõulu. Esitati põnevaid sõnamänge, mõistatusi ning jutte. Teemavalikuga keskenduti Raplamaalt kogutud vanapagana juttudele, kus seda kuulsusrikast tegelast kujutati küll äpardi, lapsevahetaja kui naistemehena. Lood olid põnevad ja õpetlikud ning panid mõtlema.
Samal õhtul koguneti Hageri muuseumi juurde, et üheskoos võtta ette retk Käoküla tamme juurde. Teekonda juhtisid loodusgiidid Külli ja Peeter Masing. Koos jalutati esmalt inimese kätetöö – kruusakarjääri juurde, seejärel läbi metsatuka Sutlema külla, Kohila valla kõige suurema puu, Käoküla tamme juurde. Tamm võttis külalised vastu lohutava vaikusega. Millega hetk hiljem liitusid nii kägu, ööbik kui üle tamme lendavad nepid.
Reede oli kõige tihedam õhtu. Algas see juba kell kolm Hageri muuseumist, kus kogu maja täitus juttude ja koogilõhnaga. Tuur algaski köögist, kus pagarite järeltulija Epp Haabsaar, rääkis kunagistest pagaritest ning nende tööst. Samal ajal sai valmis koogitaigen ja see pandi ahju küpsema. Kööki ilmestas näitus riputatud põlledest läbi aegade, igal põllel taskus vana aja toiduretsept. Edasi liikus kuulajaskond verandale, kus Maria Saarna, Hageri rahvamaja juhataja, luges lastele loomamuinasjutte Eesti muinasjuttude varamust. Muuseumi peretoas ootas juba muuseumi juhataja Virve, kes näitas muuseumi varadest vanu pesutükke ning tutvustas aluspesu jõudmist meie igapäeva garderoobi. Selle ajaga oli kook valmis saanud ja uuesti köögis kohtudes saadi kõhud täis. Nii oli julgem minna pööningule, kus muuseumi töötaja Kadri abil kuulati Helene Vannari linti loetud hirmu- ja õudusjutte. Kuna kuulajateks olid lapsed, siis andsin korraldajad ka neile võimaluse, et mõni hirmutav lugu rääkida.
Kes Hagerist kiirustades Valgu parki jõudis, see sai nautida pargi põlispuude all imelist Mervi Vaarmanni küpsetatud karaskit ning kuulata Valgu harrastusteatri näitlejate esituses lugusid lindudest. Miks sookured kruutavad, kuidas harakas omale musta rinnaesise sai, mida arvata varesest jne. Õhtu ei tahtnud lõppeda ja omad lood ning kogemused lindudega liitsid kokku tulnud kuulajad. See tähendab, et keegi ei jäänud kuulajaks, vaid kõik said olla jutustajad. Õhku jäi siiski küsimus, et kui suviseid lapsi toob toonekurg, kes siis toob talviseid lapsi?
Samal ajal Juurus kogunesid kohalikud harrastusnäitlejad. Nii praegused kui endised, sest Juurus on teatrit tehtud juba üle 100. aasta. Kohal olid veel suured teatrifännid, kes Juuru teatrietendusi näinud pikkade aastakümnete jooksul. See õhtu oli asjalik ja meeleolukas mälestuste õhtu. Vesteldi teatritegemise juurde sattumisest, toredatest ja rasketest rollidest. Vaadati üheskoos fotosid ning videoklippe valminud etendustest.
Laupäev oodati huvilisi Viliveres, kus koos juba tuttavate Külli ja Peetriga koos asuti läbima Hageri muistseid radasid. Jalutati mööda Hageri kartsiala, maalaust kalmistut, imetleti kunagist rannamoodustist ning vaadati üle Hageri muinasasula. Matk kestis neli tundi, osalejad olid väsinud aga siiski jätkus vaimujõudu, et üheskoos Hageri muuseumi sünnipäevaks luuletus teha. Muuseumi jõudes ootas matkajaid ilus üllatus, saadi kõht täis ja veidi muuseumi sünnipäeva tähistatud.
Kogu Raplamaa programmi aitasid kokku panna ja läbi viia Hageri muuseum, Järvakandi klaasimuuseum, Valgu, Valtu ja Juuru rahvamajad. Aitäh kõikidele korraldajatele, kuulajatele ja kaasatulijatele.
Aga ööbikud veel laulavad, minge nautige neid õhtul jalutades!
Anne Ummalas
rahvakultuurispetsialist Raplamaal
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Facebook