Raplamaa tärkav rahvamuusika

Tänavu on Raplamaal põhjust tähistada ühe rahvamuusika kollektiivi 50. juubelit. Märtsis 1973 aastal loodi Mahtra Talurahvamuuseumi rahvapilli orkester. Selle kuulsusrikka orkestri järglane on Juuru kapell, kes tänagi koos mängib. Simmanil saavad kokku kandled, akordionid, viiul, kitarr ka mandoliin ja muidugi lauljad ka. Kapell mängib koos puhtast rõõmust, suuri kontserttuure ei korraldata, aga juubeli puhul tuleb plaat küll välja.

Rahvamuusika on valdkond, kus eeskuju sütitab ja põlvkonnad kohtuvad. Kui igal olulisemal kogukonnapeol on rahvamuusika laval, innustab see ju publikutki – äkki mina oskaksin ka niimoodi pilli mängida! Huvilisi ongi tulnud erineva taustaga. Õppimine ja mängimine käib siin vana traditsiooni järgi – kuula ja tee järgi meetodil, nooditundjaid on vähe aga kui vaja, pusitakse koos ka noodi järgi lugu kõlama.

Juuru Rahvamaja rahvamuusika lembus on meelitanud ka maakonna teisi rahvamuusikuid. Just siin on peetud enamik maakonna ühiseid rahvamuusikapäevi nii lastele kui ka suurematele. Sel aastal toimuvad lausa eraldi koosmängupäevad väikestele ja veidi atsakamatele noortele mängijatele. Ikka, et innustada noori 14-46 aastaseid mitte oma kandleoskusi muude vahvate tegemiste varjus ära unustama.
Veebruaris saidki kokku maakonna kandlegrupid Kehtnast, Valtust, Kohilast, Juurust, aga külalisi tuli ka Kiilist ja Arukülast. Kokku 35 last mängisid koos ühiselt varem juba õpitud lugusid. Õpetamise kogemuse said ka noored juhendajad Marta-Helene Hansing ja Johan Kristjan Aimla, kes seadsid koos lastega lood omamoodi toredasti kõlama. Veel mängiti laulumänge, tantsiti vanu tantse ja lustiti sel ajal, kui õpetajad omakeskis plaane pidasid. Päev läks igati korda ja rõõmus lastevägi suundus koju, et juba uut koosmängupäeva ootama jääda.
Aprillis ootab Juuru Rahvamaja kandlemängijaid alates 14. eluaastast. Repertuaar ja päeva sisu tõotab tulla veidi asjalikum ja mänguoskusi peab samuti juba rohkem olema. Juurus korraldab ja toimetab, kutsub külla ning paneb päevakava kokku tõeline rahvamuusika fänn ja entusiast – Juuru Rahvamaja juhataja Terje Kaur. Suur tänu talle!

Raplamaa rahvamuusika ei ole kogunenud vaid ühte serva. Tasakaaluks on maakonna teises otsas Vana-Vigalas ja Märjamaal tublid ettevõtlikud naised, kes rahvamuusikal, samuti igal pillil kõlada lasevad. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa mängima Märjamaal Wäega Wärgi Pärimusmajas. Igal kolmapäeval on võimalus kannel kaasa haarata ja tulla mängima just neil täiskasvanutel, kellel enne ei olegi kogemust. Lapsed õpivad nii Märjamaal kui Vana-Vigalas kandlemängu koolis. Aga ega vaid kauneid kandleid siin kosta, Märjamaa lõõtsad on ju samuti kuulsad. Esinemisi on lausa üle maa. Märjamaa lõõtsamängu juured ulatuvad juba 100 aasta tagusesse aega nii et polegi midagi imestada kui meil kohapeal elab lõõtsameister ja juba kolmas kord saab kursuse raames ise lõõtsa valmis meisterdada (üks koht olevat veel vaba, tule kiiresti).

Kui kunagi ammu, nõukogude ajal, tegutsesid paljud külakapellid, olime sellega väga harjunud, et rahvamuusika pidudel kõlas ja peale kolhoositööd võeti oma pill ja suunduti külamajja mängima. Vahepealsed aastad olid kurvemad – kapellid läksid pensionile, noori pillimäng ei köitnud. Nüüd, uuel kümnendil on lootust enam, sest Raplamaa koolides on pillimäng au sisse tõusnud ja noori pillioskajaid aina kasvab peale. Ikka on kooliõpetaja see maasool ja eeskuju ning innustaja, kes lapsi pillimängu juurde tuua saab. Jätkugu meil ikka rõõmu muusikast, armastavaid õpetajaid ja innukaid õpilasi!

Anne Ummalas
rahvakultuurispetsialist Raplamaal