Sulge
Pärimus on põlvest põlve edasiantav traditsioon ning sel alal silmapaistvate isikute või sündmuste tunnustamine tundub esmapilgul minevat pärimuse olemusega vastuollu. „Pärimuskultuuri võib võrrelda keelega, see on üks meie identiteedi alus. Ühe keele püsimajäämiseks on hädavajalik, et jaguks selle keele kõnelejaid igapäevaelus, mitte pelgalt neid, kes kasutavad hääbuvat keelt selleks, et muuta oma tootereklaam omanäoliseks või illustreerida loomingut. Ka pärimuskultuur vajab, et keegi seda edasi kannaks oma lihtsas ja tavalises päevas. Seetõttu on äärmiselt oluline tunnustada ja tähele panna neid, kes oma loomuliku tegevusega inspireerivad teisigi seda tegema. Selliste inimeste teod ei lase hääbuda sellel, mis kujundab meist need, kes me oleme, ja mis meid omanäoliseks teeb,“ selgitab Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Lauri Õunapuu.
Eesti Folkloorinõukogu jagab tunnustusi seitsmes kategoorias.
Teotugi tunnustab pärimuse mõtestamist ja väärtustamist
Juba seitsmendat korda antakse välja auhinda Teotugi. Toetoega tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad pärimusega tegelema ka teisi.
Eesti Folkloorinõukogu auhind Teotugi on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd. Elvi Nassar, auhinna nime autor, on öelnud: “Inimesed teevad tööd, aga mõned teevad ka tegusid. Eriti väljapaistvaid folklooritegusid me tunnustame. Samas on tigu selline väike ja tegus loomake, kelle ,,kõnnirajast jääb pikk jälg maha”.
Varem on auhinna pälvinud Lauri Õunapuu, Tuule Kann, Margus Põldsepp, Piret Päär, Tarmo Noormaa ja Mare Mätas.
Pärimuskultuuri preemia PÄKU tunnustab järjepidevust
Pärimuskultuuri preemia, sõpradele lihtsalt Päku, eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuurialast tegevust. Päkut jagatakse välja vaid igal kolmandal aastal.
Viimase Päku preemia omanikuks 2019. aastal tunnistati etnomusikoloog, rahvamuusik, koolijuht ja õpetaja Krista Sildoja.
Aasta tegija tiitel tunnustab pärimuse pildilhoidjaid
Aasta tiitlitega soovib Eesti Folkloorinõukogu tõsta esile isikuid ja kooslusi, kelle tegutsemise tulemusena on 2022. aastal pärimus olnud nähtav, kuuldav ja kogetav ning kelle töö on olnud silmapaistev ja uusi teadmisi avav.
Aasta tegijaid saab esitada järgmistes kategooriates:
„Pärimusekandjad on pühendunud inimesed. Justkui tugevad lõimelõngad, mis meie omakultuuri kangast koos hoiavad. Lennart Meri on öelnud, et rahvaluule, olgu siis rahvalaulud, rahvatantsud või rahvamuusika, on rahva kirjutamata ajalugu. Ma arvan, et just pärimusega tegelejad kannavad oma vaimu ja kehaga edasi meie habrast omakultuuri ja eestlaste kirjutamata ajalugu“ põhjendab Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar pärimusega tegelejate tunnustamise tähtsust.
Kuidas saab kandidaate esitada?
Teotoe ja Päku auhinnale ning aasta tegijaiks saab kandidaate esitada 1. aprillini 2023 aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks. Kandidaatide hulgast teevad valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus ja Päku halduskogu.
Auhinnafond
Auhinna saajad ja aasta tiitlid kuulutatakse välja rahvusvahelise pärimuspeo Baltica pidulikul avakontserdil 2. juunil kell 18 Tallinnas Tornide väljakul.
Lisainfo
Laura Liinat
Eesti Folkloorinõukogu
laura@folkloorinoukogu.ee
Facebook