Motiveeritud osalejad
Huvi osalemise vastu oli suur, laekus 56 sooviavaldust. I poolaastal tööd alustanud gruppi saime vastu võtta 26 kultuurivaldkonna juhti, kes kõik töötavad Eestimaa erinevates omavalitsustes. Kuna kõik soovijad seekord gruppi ei pääsenud, on korraldajatel plaanis arenguprogrammi II grupp avada juba septembris.
Programmis osalemise põhiliste motivaatoritena võib välja tuua isikliku arenguvajaduse, muutuste juhtimise, valdkonna ja koostöövõrgustiku arendamise, konkreetse probleemi, milline tekkis peale haldusreformi, lahendamise.
Noppeid motivatsioonikirjadest
„Eriti huvitab mind kultuuripoliitika kujundav roll nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Minu jaoks on mu praegusel ametikohal üks läbivaid keerulisemaid teemasid kultuurivaldkonna ning seal tegutsevate inimeste väärtustamise olulisuse selgitamine vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmetele.“
„Võimalus arenguprogrammis osaleda on tulnud väga vajalikul hetkel, mõned ümberkorraldused on möödas, kuid paljud olulised muutused veel ees. Kandideerin, sest tunnen vajadust arendada oma kompetentsi, et olla koostööpartneriks asutuse juhtidele ning heaks nõustajaks vallavolikogule kui ka vallavalitsusele.“
„Koolituse läbinuna soovin olla veel teadlikum süsteemist ning rohkematest võimalustest pakkuda oma inimestele parimaid kultuurivõimalusi ja -elamusi. Loodan leida uusi koostööpartnereid, et koos midagi uut ja põnevat ära teha.“
„Kuna selle arenguprogrammi raames on hinnatavaks ülesandeks kultuuriteenuste arendamine kohalikus omavalitsuses, siis sooviksingi läbi mõelda/mängida/arutada, kuidas kultuuriasutuste reformi positiivsemas võtmes arengukava koostamise protsessis (või selle valmimise järgselt) läbi viia ning ka laiemalt, kuidas muuta arengukava kultuuri valdkonna osa eesmärkide reaalsetele teostajatele motiveerivaks ja kõnetavaks.“
„Viimasel ajal on kohalikes omavalitsustes seoses raske majandusliku olukorraga väga teravalt ülesse kerkinud teema: Kas kultuur on kulu eelarves või hoopis pikaaegset tulu toov investeering? Mis juhtub kui maapiirkondades suletakse rahvamajad? Kas üldse on vaja rahvamaju? Millist valdkond edendada?“
Veebruari õppepäevad
Arenguprogramm algas 1. veebruaril Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärve sissejuhatusega omavalitsuspoliitika põhimõtetest ja väljakutsetest Eestis. Esinemist ilmestasid arvukad statistilised võrdlusmaterjalid kultuurivaldkonna olukorrast KOVides.
Kohtumised Kultuuriministeeriumi erinevate valdkondade nõunikega andsid hea ülevaate valdkonnas toimuvast ja selle seotusest kohalike omavalitsustega.
Kultuurivaldkond on väga lai, see, millega täna kohalikul tasandil tegeldakse, on vaid väike osa sellest. Loengud ja arutelud andsid inspiratsiooni ja konkreetseid soovitusi, mida kirjanduse, filmi, muusika, kunsti- ja teistes kultuurivaldkondades saaks ette võtta, et pakkuda kogukonnale mitmekesisemaid võimalusi kultuuris osalemiseks ja ka sellest osa saamiseks.
Teenusedisainer Ulvi Vahtra tegi sissejuhatuse teenusedisaini kui kultuurijuhi vajalikku tööriistakasti. Lähtudes arenguprogrammis õpitust valmib igal osalejal arenguülesandena tema omavalitsust puudutav projekti plaan kultuuriteenuste arendamiseks, kasutades teenusedisaini meetodeid.
Arenguprogrammi koolitused jätkuvad, ees on mitmed kohtumised nii veebis kui klassiruumis ja õppekäik Rae valda.
Arenguprogrammiga paralleelselt on töös käsiraamatu koostamine kultuurikorralduse abc-st kohalikus omavalitsuses.
Kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogramm startis 1. veebruaril.
Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja
Facebook