Head tantsupidude korraldajad

Teame ju kõik, et ühe tantsupeo korraldamine on suur töö. Loomulikult on selles protsessis olulised tantsijad! Mul on väga hea meel, et meie tantsupisik pole Eestimaalt kadunud. Näiteks aastal 2017 avaldati Läti kultuuriakadeemia, jah, just nimelt Läti kultuuriakadeemia uuring, mille järgi omab koguni 95% Eesti elanikest kas aktiivse osalejana, vahetu või meedia vahendusel pealtvaatajana või kaudsemalt osasaaja tasandil kokkupuudet laulu- ja tantsupidudega. Tublid tegijad olete, et saite peale rasket ja keerulist perioodi pidudega hakkama. See näitab ainult üht – meis on jõudu ja tahtmist oma juuri hoida ja rahvakultuuritraditsiooni edendada.

Jah, tantsijad on olulised, kuid üsna tihti jäävad tahaplaanile korraldajad. Täna on siin pidude idee autorid, lavastajad, koordinaatorid, liigijuhid, assistendid, infojuhid, finantsjuhid, kunstnikud ja paljud teised. Just meeskonna hea koostöö on ühe suure ja ülla eesmärgi saavutamise alus.

On selge, et igal perel on tegelikult oma lugu. Oli ülimalt tore näha, kuidas naiste tantsupeol põimusid üheks looks vanaema asjatamised, pereema argipäev ja lapse mängurõõm. See oli südame lugu, mida ühendas lootus ja armastus – perega koosveedetud aega. Mitu põlvkonda ühes koos, ühise eesmärgi nimel ilusat lugu meile jutustamas. Nii ju ühiseid traditsioone edasi antakse, eeskujuks ollakse.

Aitäh teile, head naiste tantsupeo korraldajad, et ikka ja jälle, mures ja rõõmus, raskuste kiuste naiste väe ühisele tantsuplatsile toote ja meid oma emotsioonide, oskuste ja armastusega puudutate. Aitäh!

Rääkides meeste tantsupeost, siis meie, mehed, ei ole tegelikult alati tantsulõvid. Maa vajab kündmist, riik kaitsmist, tapeet tuleb seina panna … Teate küll –  tõsine meeste töö vajab tegemist. Mehe jaoks ei saa töö kunagi otsa.

Kuid kui kord on oma sõrm juba tantsujuhi kätte usaldanud, siis on mehe jaoks oluline üheskoos omasugustega suurel tantsuplatsil jalga keerutada. See tunne on võimas – mees mehe kõrval tantsida ja pauside ajal improviseeritud jõuringe teha, nalja visata ning seltskonnas peotuju nautida. See on üks väljund, kuidas mehi tantsimise juures hoida, sest nii oleme, meie mehed, omakorda eeskujuks oma lastele, lastelastele, sõpradele, vanematele ja loomulikult oma naistele. Just nii traditsioon edasi kandub ja südames endale koha teeb.

Siin tahan tänada teid, head meeste tantsupeo korraldajad, kes te olete võtnud südameasjaks meeste tantsupidu ikka ja jälle korraldada. Aitäh!

Rahvatantsu, kogu rahvakultuuri, jaoks on elutähtis, et vastutust traditsioone hoida, tajuksid oma kohustusena nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka harrastajad ehk kollektiivid. See on meie kõigi ühine kohustus. Pole üksnes tantsurõõm, vaid selles on meie Eesti jaoks palju enamat. Selles on koos isamaaline mõtteviis, kodanikuühiskondlik tegevus, ühiskonna sidususe suurendamine,  liikumisharjumuste väärtustamine, mille oluliseks osaks on nii vaimne kui füüsiline tervis. Hariduslikus vaates kanname edasi väärtusi ja traditsioone läbi loomingulise ja vaheldusrikka õpitegevuse. Kohaliku omavalitsuse tasandil toetame aga rahvatantsu kaudu oma identiteeti.

Neid väärtusi, mida rahvatants pakub, on veel rohkem, kuid üheks oluliseks osaks on inimesed – teie, kohalolijad! Nii kaua, kui teis on entusiasmi, hoolimist, soovi teha, tantsutraditsiooni hoida ja edendada, nii kaua elab tantsupärand edasi.

Veelkord, aitäh, et hoolite ja tantsupidusid korraldate!

Suur tänu igaühele, kes oma õpituid oskusi jagab, meeste ning naiste tantsupidude korraldamisse panustab.

Olge hoitud !

Kalle Vister
direktor

24. septembriks kutsus Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister  Eesti Vabaõhumuuseumisse Eesti Naiste Tantsupeo “PereLugu” ja Meeste Tantsupeo 4 Venda korraldajad, et neid tänada pidude korraldamise eest.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse kõrgema autasu, hõbepreesi ja tänukirja sai Ülle Feršel.

Tänukirja ja meene said veel Maie Orav ja Ave Anslan.

Tantsupidude korraldusmeeskonna liikmed said Tubli Tegija tunnuskirja ja meene.