Rannarootsi kultuuri edendamise eest andis Riguldi-Noarootsi kodukandiühing üle Mats Ekmani preemiad. Riguldist pärit Ekman kajastas oma kohalikus murdes kirjutatud luuletustes, millest suur osa on ka viisistatud, just rannarootslaste igapäevaelu. Kuna koroona-aastatel auhinda välja ei jagatud, andis kodukandiühing tänavu välja kaks preemiat: eestirootslaste laevaehitustraditsioonide taaselustamise eest sai selle Rannarootsi Muuseumi teadur Jorma Friberg ja rannarootslaste muusika tutvustamise eest Sofia Joons.
Noarootsi Kooli ja Rannarootsi Muuseumi koostöö rannarootsi kultuuripärandi tutvustamiseks
Väike rootsi rahvakild on elanud eesti rannikualadel ja väikesaartel ammustest aegadest alates, kirjalike teadete järgi juba 13.sajandist. Kuid seda eestlastest erinevat rahvakultuuri tuntakse suhteliselt vähe. Meie eesmärgiks on väärtustada rannarootsi aladele omaseid tavasi, kombeid.
Selle aasta kevadel alustati Noarootsi Koolis rannarootsi kultuuripärandi õppetegevusega. Õppesari „Rannarootsi radadel“ saab teoks tänu väga heale koostööle Rannarootsi Muuseumiga. Kevadel kohtusid õpetajad ja muuseumi töötajad. Tutvuti Rannarootsi Muuseumi väljapanekutega, arutati edasist tegevuskava. Koos Rannarootsi Muuseumi ja Noarootsi kogudusega toimus kevadel Noarootsi haridus-, kultuuri- ja kirikutegelase Johan Nymani Köstritalu varemete juures talgupäev. Käisime lastega ka Noarootsi kalmistul J. Nymani haual, kuhu lapsed asetasid omalt poolt küünlad. Päev kulmineerus Noarootsi pastoraadi juures rannarootslaste ringmängu ning tantsudega ja traditsioonilise rannarootsi klimbisupi söömisega.
Mai kuus oli meil külas ansambel Puuluup. Rannarootsi aladel pidi iga peremees oskama valmistada hiiu kannelt ja seda ka mängida. Just mehed mängisid vanasti hiiu kannelt. Soovime edendada rannarootsi kultuuripärandit ja muuhulgas on meie sooviks , et meie lastel tekiks võimalus õppida hiiu kannelt ehk talharpat. Pärast kontserti said lapsed hiiu kannelt ka ise mängida ning lisaks proovida luuperit, mida Puuluup esinemistel kasutab.
Sügisel jätkasime õppesarjaga „Rannarootsi radadel“, mille esimene osa sisaldas paadisõitu Österbyst Haapsalusse Rannarootsi Muuseumisse. Muuseumis õpetatakse lastele rannarootslaste ajalugu, lapsed saavad juba tuttavat talharpat mängida. Septembris tuleb meile külla rahvatantsukollektiiv „Leesikad“, kes tutvustavad rannarootsi pärimustantse ja õpetavad mõned tantsud ka meie õpilastele. Detsembris ootab meid taas Rannarootsi Muuseum, kus kõik lapsed saavad osa jõulukrooni valmistamisest. Kevadel läheb asi põnevaks, kui meie õpilased saavad Rannarootsi Muuseumis osa kala suitsetamisest. Kevadhooaja lõpetame taas talgupäevaga Köstritalu juures, kuhu seekord lubas tulla ka J.Nymani lapselaps Ingrid Nyman- Karlsson.
Projekti “Rannarootsi radadel” raames on meil plaanis lastele tutvustada ka Noarootsi rahvarõivaid, õpetada kuduma Noarootsi kirivööd ja hakata õpetama hiiu kannelt, tutvustada ka rannarootsi toite. Mõtted liiguvad ka rannarootslaste ajaloovaiba eeskujul valmistada Noarootsi kooli hariduselu vaip.Selle teostamiseks käivad läbirääkimised Rannarootsi Muuseumi teaduriga Jorma Fribergiga.
Ka järgmisel õppeaastal ootab lapsi ees põnev rännak rannarootslaste maailma.
Tiiu Tulvik
Noarootsi kooli muusikaõpetaja
Erinevaid üritusi toetati Saarte pärimuskultuuri toetamise meetmest.