Kõik kolm seminaripäeva avas ELVL tegevdirektor Veikko Luhalaid. ELVL põhiline funktsioon on omavalitsuste ühishuvide kaitsmine. Liidu tegevusvaldkond hõlmab kogu kohaliku omavalitsuste korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega.
Kultuuri valdkonnas töötab liidu juures kaks töörühma – kultuuri ja spordi töörühm ning lõimumise töörühm.
Veikko Luhalaid rõhutas, et otsuste tegemiseks vajalik sisend peab olema ühesugune ja seega on ühises infoväljas olemine ülimalt vajalik. ELVLi roll kohalike omavalitsuste töötajate arendus- ja koolitustegevuse koordineerimisel on suurenemas.
Kultuuriministeeriumi esindajad, kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp ja strateegia- ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik Karin Närep rääkisid infoseminaril Kultuuri arengukava 2021-2030 eesmärkidest ja tegevussuundadest.
Arengukava koostamiseks moodustati juhtrühm ja 2019. aastal toimus hulk kohtumisi valdkondlike organisatsioonidega, erinevate ministeeriumide esindajatega ning muude huviosalistega. Peeti arutelupäevad kõigis maakondades.
Ettekandes toodi välja peamised kultuurivaldkonda mõjutavad trendid (digipööre, rohepööre, rahvastikumuutus, rändemustrid- ja suunad, avaliku aruteluruumi polariseerumine, ääremaastumine ja linnastumine). Suur eesmärk on see, et kultuur on elujõuline, kättesaadav ja maailmale avatud ning et kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Räägiti veel töösolevatest tegevustest ja koostöökohtadest omavalitsustega.
Kultuuri arengukava 2021-2030 on leitav Kultuuriministeeriumi kodulehelt. Valdkondlikud prioriteedid on välja toodud teemalehtedes lisas 5.
Maakondlikust kultuurikorraldusest 2022 ja väljakutsetest kõneles ERK regionaalosakonna juhataja Kaja Allilender. Keskus on kaardistanud hetkeolukorra ja selgus, et maakondlikes arengukavades on kultuur kajastatud ebaühtlaselt, kuid mitmes on olemas eraldi kultuuristrateegiad, kultuuri arengukavad.
Maakondlik omavalitsusliit vastutab kultuurivaldkonna eest seitsmes maakonnas, arenduskeskus viies, Valgamaal maakondlik omavalitsusliit ja arenduskeskus koostöös, saared tegutsevad sisuliselt omavalitsuste tasandil. Ühistegevuste rahastus viimastel aastatel tõusnud ei ole ja nii peavad omavalitsused jõu kokku panema, et traditsioonilised sündmused saaksid toimuda.
ERK-s on igas maakonnas palgal rahvakultuurispetsialist, kes kogub ja analüüsib andmeid maakonna kollektiivide, juhendajate ja rahvamajade kohta, vahendab informatsiooni, hoiab protsesse toimimas, töötab võrgustikega. Siin on selgelt koostöökoht kohalike omavalitsustega. Samuti peab keskus rahvakultuuri andmebaasi (RAKU), kust tuleb sisend riiklikku statistikasse. 2021. a andmed leiab Statistikaameti kodulehelt.
Murekohaks on siiski nii harrastajate kui kollektiivide arvu langustendents, mille suuremaks põhjuseks on COVID-19-st tulenev.
Järgnev teemaplokk oli seotud laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise ja peo protsessiga. Ettekande tegid Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik, ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla.
Eino Pedanik tõi välja, et laulu- ja tantsupeoliikumine (LTP) on üks eesti kultuurilise identiteedi aluseid, puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast, jõudes kas pideva harrastustegevuse või üleriiklike ja regionaalsete laulupidude vaatajakogemuse kaudu sadade tuhandete inimesteni. Aastast 2003 kuulub Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Ta peatus ka riigi poolt käivitatud laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetusel aastast 2021 ning rõhutas, et LTP traditsiooni kestmise jaoks on elutähtis, et vastutust liikumist hoida tajuksid oma kohustusena nii riik, kohalikud omavalitsused kui harrastajad ehk kollektiivid. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2021.a tegevuskavast valmis Kultuuriministeeriumil „Analüüs laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise kohta“.
Margus Toomla tutvustas soovitusi omavalitsuse tasandile ja asutustele, mis aitavad tagada laulu- ja tantsupeo liikumise järjepidevust. Olulisena tõi ta välja, et omavalitsuses on kaardistatud kollektiivid, juhendajad, nende vajadused ja vastavalt sellele tegevused; muuhulgas planeeritud väljundid ning et omavalitsusliidus (või kultuuritööd koordineerival asutusel) on LTP liikumine teadvustatud ja juhitud protsess.
Kultuuriministeeriumil on tore tava kuulutada välja teema-aastad, et teatud valdkondadele enam tähelepanu pöörata. 2022 on raamatukogude aasta.
Rahvaraamatukogude reformist ja raamatukogude aastast rääkisid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja asetäitja Mihkel Kaevats.
Meie ajaloos on suur roll kirjasõnal ja selle üks olulisi taristuid on raamatukogud.
Raamatukogus kohtub inimene oma riigiga – eesmärgiks on, et informatsioon oleks kättesaadav kõikidele Eesti inimestele hoolimata inimese asukohast või sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Raamatukogu lugemisõiguse võiks kodanik saada sünniga.
Riik on võtnud eesmärgiks, et meil on üks raamatukogusüsteem. Praegu on võrk killustunud. Vaadatakse üle teenused, mida maakonnas pakutakse. Valmimas on Praxise uuring raamatukogu rollist ühiskonnas. Juba praegu on raamatukogud kujunenud kogukonnakeskusteks ja seal on võimalik väga mitmesuguseid teenuseid pakkuda. Samas loodetakse, et tulevikus laieneb raamatukogude roll veelgi.
Liikumisharrastuse edendamisest riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kõneles
Tarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler.
Liikumisharrastusel on tihe seos kultuurivaldkonnaga – rahvatants, huviharidus, huvitegevus.
2021. aastal esitati Vabariigi Valitsusele liikumisharrastuse kontseptsioon. Kontseptsioon kirjeldab liikumisharrastuse valdkonna hetkeseisu, suurimaid kitsaskohti ja vajalikke arengusuundi, võimalikke lahendusi. Riigi tasandil on ülesanne käivitada kompetentsikeskus, kes hõlmaks tervikpildi ja annaks jooksvalt tuge maakondlikele spordiliitudele.
Kui praegu on finantseerimine riigi poole kaldu, siis alates 2023. aastast rakendatakse toetamisel 50/50 põhimõtet (tutvustati maakondlike visiitide raames 2020.a.)
Suur ootus on maakonnasisese koostöö paranemine, s.h sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga.
2023. aasta on juba liikumisaasta. Aasta eesmärgiks on tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele oleme endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Marion Tamberg tegi ülevaate kohanemise ja lõimumise teemadel.
Selle üha laiemaks paisuva teemaga tegelevad erinevad ministeeriumid ja institutsioonid. Võib eristada nelja sihtgruppi, kellega tegeletakse: uussisserändajad, tagasipöördujad, rahvusvahelise kaitse saajad ja eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud. Kultuuriministeerium koordineerib lõimumise ja kultuurilise mitmekesisuse poliitikat ja administreerib Euroopa Sotsiaalfondi integratsioonimeetmeid.
Kohalikud omavalitsused on oluline ja sageli ka esimene kontaktpunkt sihtrühmaga ning vajadus teemaga tegeleda kasvab järjepidevalt. Oluline on, et kohalik omavalitsus oleks heades partnerlussuhetes teiste kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujatega. Loomisel on kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustik, kus koordinaator on kohaliku omavalitsuse töötaja, kes tegeleb rände- ja kohanemisteemadega. Praegu on selline töötaja olemas Tallinna Kesklinna valitsuse juures, Tartus ja Rakveres. Loomisel aga Pärnus ja Ida – Virumaal.
Vajalikud infomaterjalid on leitavad Kultuuriministeeriumi kodulehelt ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu kodulehelt (rubriik: lõimumine).
Seminari lõpetas praktiline aruteluring „Volikogu roll kohaliku omavalitsuse kultuuripoliitika kujundamisel“. Elva vallavolikogu liige ning endine Elva abivallavanem Marika Saar tõi välja väga konkreetsed, praktikas läbiproovitud soovitused kultuurikomisjoni töö korraldamiseks.
Olulised tööriistad komisjoni jaoks on arengukava, eelarvestrateegia, eelarve, põhimäärused, erinevad korrad. Otsa tuleb vaadata ka koalitsioonilepingule. Väga oluline on koostööprotsess. Ta julgustas kõiki, kes komisjoni kuuluvad ning ütles, et komisjoni pädevuses on nii arvamuse andmine komisjoni suunatud volikogu õigusakti eelnõule kui valitsuse poolt komisjoni suunatud probleemile, küsimusele või materjalile. Samuti muude komisjoni suunatud küsimuste lahendamine.
Komisjoni õiguste hulka kuulub algatada volikogu õigusakti eelnõu; algatada arutelusid; teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; saada valitsuselt vajalikku infot; kaasata oma töösse asjatundjaid.
Räägiti veel komisjoni esimehe rollist ja osalejad said kaasa soovitused tööplaani koostamiseks.
Päeva modereeris ERK kommunikatsiooni- ja personalijuht Kaja Liivak.
Kokkuvõtteks saame öelda, et inimene elab meelsamini seal, kus on säilinud side traditsioonidega ning on võimalik aktiivselt ise osaleda ja kaasa lüüa kohalikus kultuurielus. Kultuuritegevuse kaudu on võimalik luua olulist lisaväärtust nii regionaalses arengus, turismis kui ettevõtluses. Samuti mõjutab kohalik kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel ning turismisektori kasvatamisel.
Infopäeva kokkuvõtte tegid
Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Kädi Koppe
nõunik
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Facebook