Valmis kultuurivaldkonna küsitluse kokkuvõte

Kaheosaline veebiküsimustik koosnes digipäevuse mudelist ja enesehindamise küsimustikust, mis saadeti 67le kultuurivaldkonna töötajale. Vastuseid laekus 52. Vastajate seas olid nii kultuurijuhid ja -korraldajad kohalikust omavalitsustest, raamatukogude ja muuseumide töötajad, rahvakultuuri keskseltside juhid jpt. Lisaks küsitlusele toimusid Tallinnas ja Viljandis fookusgrupi intervjuud, kus osalesid nii need, kes küsimustikule vastasid kui ka teised sihtgrupi esindajad.

Vastajate profiil – kõrgharidusega spetsialistid, kes valmis kolleege digitehnoloogia osas nõustama

92 protsenti vastajatest olid kõrgharidusega. Enamik on oma valdkonna või juhtivad spetsialisti, juhid sh arendusjuhid, nõunikud jt. Kolmveerand vastajatest töötasid nii kohaliku omavalitsuses või riigi alluvuses.

Küsimusele, kui paljud on nõud olema  tulevikus oma kolleegidele digitehnoloogia tugiisik või mentor, märkis 39 vastajat 52st, et on valmis pärast vajalikku koolitust kolleegidele abiks olema.  Tegemist on  märkimisväärselt positiivse valmisolekuga

Kultuuritehnoloog ja haridustehnoloog – mõlemat on vaja

Küsimusele, kuivõrd oleks kultuurivaldkonnas vaja sarnast tuge nagu pakuvad haridustehnoloogid, vastas 96 protsenti, et sellist tuge on väga vaja.

Projekti käigus on kavas välja töötada kultuuritehnoloogi kompetentsikaart, mis laiendaks seniseid kultuurikorraldaja täiendus- ja tasemeõppe õppekavasid.

Head digioskused eeldavad julgust ja katsetamisvalmidust

Oskused, millest eriti puudust tunti, varieerusid vastajate lõikes failide töötlemisest ja saatmisest kuni graafilise disaini, audio-videolahenduste loomise ning ja andmemahtude optimeerimiseni.

Rohkem puudutas see disaini ja digiturunduse, audio- ja videotehnoloogia, sisu- ja koosloome platvormide ning digiturvalisusega seotud teadmiste täiendamist. Samas toodi välja juhendamise teema. Nimelt soovitakse juurde saada otsingu- ja katsetamisjulgust erinevates keskkondades (algatada koosolekuid, küsimustikke), leida lihtsamate tehniliste probleemidele lahendusi, otsida ja leida iseseisvalt asjakohast infot, ilma et peaks kolleege appi paluma.

Loodav veebiplatvorm on abiks

Hea alus võrgustiku loomiseks ja iseseisvaks probleemilahenduseks on projekti käigus valmiv koduleht, kus lisaks koolitustele on olemas tööristakast ja õppematerjalid ning viited tööks vajalikele andmeallikatele. Küsitlustes paluti kirjeldada ootusi loodavale veebikeskkonnale.

Soove ja ettepanekuid sai rohkem kui projekti eelarve võimaldaks, kuid kogutud mõtted on heaks orientiiriks tuleviku tarvis. Veebiplatvormi jaoks pakuti välja rida ettepanekuid:

• igasugune ja igas vormis digivaldkonna-alane koolitusinfo alates algtasemelt kuni edasijõudnuteni;
• rahvusvahelise koostöö võimalused, võrgustiku kontaktid;
• foorum (kodanike kaasamiseks ja aruteludeks mõeldud keskkond);
• ülevaade valdkonna andmebaasidest;
• võimalus luua uut ühist andmebaasi;
• parimad praktikad (valmislahenduste näidiseid, tehniliste abivahendite võrdlust ja soovitusi);
• infot tasuta tehnoloogilistest lahendustest koos lihtsate juhenditega eesti keeles;
• digitaalse giidi platvorm, mida saaks muuseumis kasutada; võiks olla nimekiri diginõustajatest, keda saaks muuseumisse kutsuda;
• digitööriistade kogumik: virtuaalsete kultuurisündmuste, sh näituste korraldamist hõlbustavad vahendid (praktikad, digimängud, esitlusvõimalused); disain ja kujundus digikeskkonnas (koduleht, reklaamplakatid); voogedastust puudutav info ja võimalused; digiturunuduse ja digiturvalisuse abc; ligipääsetavusega seotud teemad.

Tänu vastajatele sai projektimeeskond kinnitust oma mõtetele, tagasisidet ideedele ja sisendi eri tasemele suunatud õppekavade ning nende põhjal e-kursuste koostamiseks, aga ka veebiplatvormi arendusteks. Digipädevuste arendamise koolituste testimiseks loodetakse vastav keskkond avada mai lõpus.

Eeva Kumberg
Eesti Rahvakultuuri Keskus
koolitusspetsialist

Kaja Liivak
Kommunikatsiooni- ja personalijuht
Eesti Rahvakultuuri Keskus