Rahvatantsujuhtide täienduskoolitust korraldab ERK tihedas koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.
26. veebruaril andis ERK direktor Kalle Vister tunnistuse rahvatantsujuhtide kooli täienduskoolituse läbimise kohta 13-le tantsukollektiivi juhendajale. Täienduskoolitus oli mõeldud eelkõige tantsualase kõrgharidusega tegevtantsuõpetajatele ja neile, kel rahvatantsujuhtide kool läbitud.
Küsisime ERRS juhatuse esimees, kursuse koolitusjuht Kadri Tiis`ilt ja Tallinna ülikooli rahvakultuuri dotsent, tantsu-uurija, kursuse juhendaja ja mõtestaja Sille Kapper-Tiisler`ilt mõned küsimused koolituse kohta.
Kadri, mis oli taolise täienduskoolituse ellu kutsumise põhjuseks?
2017.a lõpul uue rahvatantsujuhtide kooli grupi komplekteerimisel ilmnes, et koolitust vajavad ka need tantsujuhid, kes on küll tantsualase kõrgharidusega, kuid soovivad oma teadmisi värskendada. Koreograafia õppekavas Tallinna Ülikoolis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide õppekavas (tantsuõpetaja erialal) on eesti rahvatantsu osakaal väike ning ei anna piisavalt oskusi tööks rahvatantsurühma juhendamisel. Sellest vajadusest lähtuvalt koostasime spetsiaalse täienduskoolituse programmi tantsualase kõrgharidusega tegevtantsuõpetajatele, koreograafidele, kes soovivad end täiendada eesti rahvatantsu alal. Nii toimuski esimene koolitus 2018. aasta sügisel. Seekordse koolituse sihtrühma kaasasime ka rahvatantsujuhtide kooli lõpetanud.
Eelkõige oli selle koolituse ellu kutsumise põhjuseks tantsuõpetajate endi soov end täiendada, meelde tuletada varasemalt õpitut, saada uusi teadmisi tantsu mõtestamiseks, analüüsimiseks, tulla välja rutiinist, olla mõttekaaslastega ühes.
Sille, kui tantsukursustel on seni suur rõhk olnud tantsutreeningutel ja repertuaari õppimisel, siis mis oli sellel kursusel teisiti?
Tantsuõpetaja töös on püsiv treening tegelikult kogu aeg väga tähtis, mistõttu ka edasijõudnud rahvatantsujuhtide täiendkoolitusel tegelesime muuhulgas ikka erinevate treeningsüsteemidega. Otseselt repertuaari me tõesti ei õppinud, küll aga arendasime oskusi, mida rahvatantsujuht repertuaariga töötamisel vajab, tantsudidaktikast kompositsiooni tantsuanalüüsini. Üsna hoolega süvenesime pärimustantsu alustesse – pärimustantsule omane kehakasutus on lavatantsu alal kogenud rahvatantsujuhile alguses võõravõitu, aga mulle tundus, et väljakutse kehaomast, ent uutmoodi tunduvat liikumist uurida võeti vastu huvi ja entusiasmiga ning edusamme oli näha. Mis tegi suurt rõõmu. Nagu ka meie koolitajate ridadega liitunud uued värsked jõud Elo Unt, Madli Teller ja Maria Uppin-Sarv, kes jagasid igaüks oma unikaalseid kogemusi ja värskeid vaateid rahvatantsumaastikule. Õppevormidest töötas hästi tantsuõpetusele omane sünergia liikumise ja arutelude vahel. Peale koosloome ja koostöö tõid õppijad ise veel kasulikuna välja iseseisva töö ülesande, mis seisnes struktureeritud vaatluspraktikas.
Mida võiks muuta rahvatantsujuhtide täienduskoolituse korraldamisel?
„Ma arvan, et ka rahvatantsujuhtide koolitamisel peame rohkem tähelepanu pöörama nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisele, kaasaegsete ja efektiivsete metoodikate ja tehnikate õpetamisele. Rohkem võiks pakkuda nn õpiampse või arutelusid mõnel kitsamal teemal ning praktilisi võtteid oma töö analüüsimiseks ja mõtestamiseks. Lõppenud kursuslaste tagasisidest jäid kõlama koolitusteemad, mis puudutavad meeskonna hoidmist ja arendamist, kollektiivi loomingulist juhtimist ja organisatoorset tööd, oodatakse koolitusi 7. ja 8. kutse tasemega rahvatantsuõpetajatele“, selgitas Kadri Tiis.
“Edasijõudnud rahvatantsujuhtide koolitamise teevad keeruliseks potentsiaalsete õppijate erinevast haridus- ja töökogemuse taustast tulenevad erinevad vajadused. Näiteks tantsualase kõrghariduse omandanul on üldiselt tantsust avar ja mitmekülgne arusaam, ent ta võib tunda puudust konkreetsetest n-ö käsitööoskustest, mida on küll võibolla üsna edukalt ka töö käigus, juhendajana omal käel, katse-eksituse meetodil õppinud, aga süsteemse õppimise võimalus kuluks siiski ära. Rahvatantsujuhtide koolis kutseoskused omandanud tantsujuhi vajadused võivad aga olla ka risti vastupidised. Sellest tulenevalt on üks idee mahuka ja mitmekülgse õppekava asemel pakkuda väikseid teemapõhiseid koolitusi nagu mooduleid, millest igaüks saaks moodustada endale vajaliku õpiteekonna. Selle eelduseks on muidugi õppija eneseanalüüs ja arusaam enda arenguvajadustest, mistõttu niisugune isikliku legoehitise loomine sobiks edasijõudnutele ehk 7.-8. kutsetaseme rahvatantsuspetsialistidele, alg- ja põhiõpetuses vast siiski mitte. Mulle meeldis ka äsja lõpetanud koolitusgrupi lõpuarutelus kõlanud idee, et neidsamu kõrgemate kutsetasemetega spetsialiste peaksime rohkem “ära kasutama” kõige paremas mõttes – koolitajatena, sest nii on nemad valdkonna juures hoitud ja ka nende edasine areng toetatud ja kokkuvõttes saame veel mitmekordse arengu: õpivad uued õpilased, aga ka uued koolitajad ise,” sõnas Sille Kapper-Tiisler.
Kursuse lõpetajad märkisid tagasisideringis, et kursusel õpitut saab kohe kasutusele võtta. Olgu selleks siis jõukohasuse printsiip (et tantsija jõuaks harjutusi teha), erinevatest treeningtundidest saadud meetodid ja võtted (näiteks, et tantsijal tekiks rutiin heas mõttes), võimalus tantsu analüüsida või siis teadmise, et põhisamme tuleb pidevalt korrata.
Kasulikuna toodi välja praktilise pärimustantsu tunnid, mis tekitasid huvi sellega süvitsi, rohujuuretasandini edasi minna. Kompositsioonitunnid andisid aga julguse edaspidi katsetada ja proovida. Vaatluspraktika tundide olulisus kajastas endas erinevate õpetajate lähenemist nii autoritantsule kui pärimustantsule. Ära märgiti veel õpetajate põnev käekiri koolituse läbiviimisel.
Edaspidised plaanid
Kevadel lõpetab rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend ja samal ajal algab uue grupi komplekteerimine, mis alustab tööd juba septembris. Plaanis on avada uus täienduskoolituse grupp.
Rahvatantsujuhtide suvekursus toimub sellel aastal 26.-29. juulil Luual. Registreerumine nendele kursustele avatakse juba mais.
Praegu pakutav koolitus nii taseme- kui täiendkoolitustena ei ole piisav, et katta vajadus heade kutsealaste oskustega juhendajate järele rahvatantsuvaldkonnas. Analüüsimist vajab nii tasemeõppes pakutav tantsuharidus kui täienduskoolituse süsteemsemaks muutmine. Seetõttu on tervitatav Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi initsiatiiv võtta suurem vastutus valdkonnale vajalike teadmiste kogumise ja vahendamise ning vastavate oskuste arendamise eest.
Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja
Facebook