Eestil kui konventsiooniga ühinenud riigil tuleb perioodiliselt aru anda, kuidas konventsiooni Eestis on rakendatud. Käesoleval aastal koostatud raport on teine kord kokkuvõtteid teha ning analüüsida, milline on Eestis vaimse pärandi seisund ning millised on arengud vaimse pärandi valdkonnas nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Konventsiooni peamiseks rakendusasutuseks Eestis on Eesti Rahvakultuuri Keskus. Raporti koostas Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös UNESCO Eesti rahvusliku komisjoniga. Raporti koostamisse kaasati partnereid, eksperte, ministeeriumite ja organisatsioonide esindajaid üle Eesti, kellelt koguti laiapõhjalist infot vaimse pärandiga seotud tegevuste kohta ja hinnanguid selle seisundile, et saada võimalikult laiaulatuslik ülevaade vaimse pärandi olukorrast Eesti ühiskonnas.
Raporti koostamise protsessis osales kokku 152 vastajat, sh teadus-, haridus-, ja mäluasutuste, Eesti Keele Instituudi, kohalike omavalitsuste, seltside, rahvakultuuri keskseltside, kultuuriruumide instituutide ja keskuste, Keskkonnaameti, rahvusparkide ja kaitsealade, Riigimetsa Majandamise Keskuse, rahvusvähemuste organisatsioonide, Integratsiooni Sihtasutuse, ministeeriumite (Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi) esindajad. Lisaks Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötajad ja eksperdid.
Raportis on eraldi osa UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjadesse kantud kultuuriilmingute hetkeolukorra kirjeldamiseks. Vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruumi; Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsiooni; Seto leelo ja Vana-Võromaa suitsusaunatraditsiooni käekäigu kohta koostasid aruanded nende vaimse pärandi ilmingutega seotud organisatsioonide – SA Kihnu Kultuuriruum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu, Setomaa Liit ja Seto Leelotarko kogo esindajad koostöös kogukondadega.
Raport ei ole eesmärk omaette, vaid osa tegevuste jälgimise ja analüüsi protsessist soovitud tulemuste saavutamiseks vaimse pärandi hoidmisel. Perioodilist aruandlust saab kasutada vahendina vaimse pärandi maastiku jälgimiseks ning vaimse pärandi kaitset mõjutavate poliitikate, programmide või strateegiliste eesmärkide täpsustamiseks nii riiklikul, regionaalsel kui kohalikul tasandil.
Uue sisu ja vormiga veebipõhise raporti koostamisel oli väljakutseks eeskätt raporti koostamise aja- ja ressursimahukus ning erinevate sidusrühmadeni jõudmine ja andmete kättesaadavus. Raporti põhinäitajate osas oli võimalus hinnata järgneva aruandlusperioodi eesmärke.
Raporti kokkuvõtteks võib öelda, et kooskõlas konventsiooni aluspõhimõtetega on vaimse pärandi kaitsmise protsessi kaasatud suur hulk riiklikke, regionaalseid ja kohalikke asutusi ja organisatsioone. Riik toetab laiapõhjaliselt vaimse pärandi hoidmist ja jätkusuutlikkust nii kultuuripoliitika kaudu veel teistel erinevatel tasanditel. Olulised eesmärgid ja väljundid kajastuvad kultuuri arengukavas 2021-2030 – Kultuur 2030, haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 ning teistes dokumentides ja strateegiates. Lisaks erinevate asutuste ja organisatsioonide toetamise kaudu kõigil tasanditel (mälu-, teadus- ja haridusasutused; arhiivid; raamatukogud; rahvusringhääling; ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused ja nende haldusala asutused, sh Eesti Rahvakultuuri Keskus Kultuuriministeeriumi haldusalas; rahvakultuuri keskseltsid; instituudid jt institutsioonid ja organisatsioonid) kui ka projektirahastuse kaudu. Olgu selleks siis Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmed ja teised ministeeriumite ning nende haldushalas tegutsevate asutuste toetusprogrammid ja -meetmed, erinevad regionaalarengu programmid ja kohalike omavalitsuste toetusprogrammid, Integratsiooni Sihtasutuse eritoetused vähemusrahvuste organisatsioonidele.
Vaimse pärandi hoidmise ja väärtustamise protsessis on raske ülehinnata hariduse rolli, mis vajab järgneval perioodil süsteemsemat lähenemist, toetades kultuuriteadlike noorte kasvu.
Raport on koostatud inglise keeles ja on kättesaadav Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel. Eestikeelne põhjalikum ülevaade raporti koostamise käigus kogutud infost valmib 2022. aasta lõpuks.
Täname kõiki, kes raporti koostamisse panustasid!
Leelo Isidora Viita
Vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja
Facebook