Sulge
Niisiis, kui eelmist aastat nimetati “põrgulikuks aastaks”, siis tänavust võiksime kutsuda menufilmidele omaselt „põrgulik aasta 2“. Nali naljaks aga kuidas kulges kõige selle juures Eesti Ravakultuuri Keskuse aasta?
Mitmed, kahel viimasel aastal toimunud sündmused ja käivitunud protsessid mõjutavad meid veel järgnevatel aastatel.
Üheks selliseks muutuseks on kindlasti koolituste kolimine veebikeskkonda. Ühelt poolt on see toonud teadmise, et ka nii saab. Teisalt oleme seeläbi leidnud uusi õpihimulisi, kellele just selline vorm sobilikuks on osutunud, sest kasuks on ajafaktor. Just väärtuslikku aega silmas pidades jäävad ka järgmisel aastal paljud koolitused veebikeskseks.
Uued tuuled puhuvad meie suulise kultuuripärandi valdkonnas. Rahvakultuuri püsimiseks on oluline arenguga kaasas käia ning hoida muutustel kätt pulsil. Nii lõime eesti muinasjuttude sarja platvormile Spotify, et jagada meie endi rahvalugusid inimestega selles keskkonnas, mida praegu kasutatakse ning mille kaudu inimesed nende lugudeni hõlpsalt jõuavad. Eriti just noored pered ja lapsed. Lisaks külastame lasteaedu ja koole, et suulist pärimust, vaimset pärandit ja jutuvestmist nii noortele kui väärikatele rohkem tutvustada. Kindlasti jätkame nende tegevustega ning varsti on selles vallas kuulda vahvaid uusi tegevusi.
Koos Eesti Haabjaseltsiga rõõmustasime kindlasti selle üle, et ühepuulootsiku valmistamise ja kasutamise traditsioon Soomaal leidis tee UNESCO kiiret kaitset vajavasse vaimse kultuuripärandi nimekirja. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on üks elava pärandi hoidmise ja mõtestamise vahendeid ning siia on tehtud uusi sissekandeid ja ilmavalgust näevad kohe, kohe veel rohkem sissekandeid.
Me kõik loodame, et rasked ajad saavad varsti läbi. Samas on vaja, et me kõik need katsumused üle elaksime. Selleks on riik rakendanud hulgaliselt toetusmeetmeid. Üheks selliseks abivahendiks oli laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetus. Rakendusüksusena oleme kinnitanud 753 taotlust summas 2 261 986 eurot. Ühtlasi toetame läbi erinevate toetusmeetmete rahvakultuuri ning vaimse kultuuripärandi väärtustamist.
Aastast 2008 kogume andmeid rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, isikute ja hoonete kohta nii maakondade kui omavalitsuste tasandil. Koostöös PricewaterhouseCoopers Advisorsiga leidsime võimaluse, kuidas neid andmeid visualiseerida. Nüüd on meil tänu Visual Analytics tarkvara rakendusele võimalik eri liiki ja päritolu andmeid kergem töödelda.
Lisaks valmis novembris mahukas Eesti Laulu- ja Tantsupeo (ELT SA) registri ja Rahvakultuuri (RAKU) andmekogu detailanalüüs. Töö tulemusena tehti ettepanek luua ühtne rahvakultuurialane andmekogu, kus on ajakohane ja usaldusväärne rahvakultuuriga seotud info. Tegemist on seega ühise andmekoguga, kus sisenemine toimub kas RAKU andmekogu või ELT SA registri alammooduli lehelt. Kui kõik laabub, võiks ühine andmekogu olla valmis 2024. aasta lõpuks.
Hoogsalt oleme astunud rahvusvaheliste projektide maailma. Erasmus+ projekt „Innovative methods and ICT competencies for cultural sector employees” (Uuenduslikud meetodid ja IKT-kompetentsid kultuurisektori töötajatele), lühidalt CulTech.
CulTech`i vahendusel toome kokku kultuuri ja tehnoloogia ning loome projekti tulemusena uue kultuurikorraldust toetavate oskuste kogumi, ehk kultuuritehnoloogi kompetentside raamistiku. Projekti käigus on kavas välja töötada kultuuritehnoloogi kompetentsikaart, mis laiendaks ka seniseid kultuurikorraldaja täiendus- ja tasemeõppe õppekavasid. Peale meie on projektis osalemiseks partnerid nii Leedust, Norrast kui Eestist.
Veel anname partnerina oma panuse projekti „Creative and Living Cultural Heritage as a Resource for the Northern Dimension Region (LIVIND)“. Eesmärgiks on suurendada võrgustike loomist ning luua alus uut tüüpi projektidele ja ettevõtetele. Projekt aitab välja töötada strateegiad ja tegevuskava, et suurendada elava pärandi potentsiaali ühiskonnas stabiilsuse, heaolu, jätkusuutliku arengu ja ettevõtluse (loomemajanduse) alusena. Säästev areng ja kliimamuutuste leevendamine on läbivad teemad projekti koolitusel, tegevusmudelites ja pilootprojektide elluviimisel.
Projekt hõlmab kümmet Põhjadimensiooni piirkonna riiki, milleks on Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa. Siia kuuluvad Põhjamaade autonoomsed alad Ahvenamaa, Fääri saared ja Gröönimaa ning lisaks põlissaamide kodupiirkond (Sápmi).
Kui on neid, kes ei tea, et meie kaudu saab endale näitusi tellida, siis tänavu saime ühe näituse võrra rikkamaks. Koostöös Tantsupeomuuseumi ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga on kõigil omavalitsustel või teistel organisatsioonidel võimalus endale tellida suurepärane näitus „Laulupeo teekond läbi aja“. Kokku on pandud 70 ajaloolist fotot üldlaulupidude rongkäikudest aastatel 1896-2014. Fotodelt saab näha rongkäigu teekonda ja ülevaadet sellest, kuidas on erinevad riigikorrad ja ajastud rongkäiku muutnud. Samuti pakume jätkuvalt vaimukat, pesunööri-laadis näitust „Pärand elab!“, kust saab näiteks teada, kuidas üliõpilased tähistavad Tartus volbrit, kuidas Võrumaal ravimtaimedega tohterdatakse või kuidas mulgid putru valmistavad.
Valik tehtud töödest on ainult väike, kuid väga oluline osa meie igapäevatööst. Kõiki tegevusi kirja panna ei jõuaks, kuid kindel on see, et kõik, mida me teeme, siis selle taga on minu kolleegid Eesti Rahvakultuuri Keskusest. Suur tänu teile ja loomulikult meie koostööpartneritele, kellega kõrvuti oleme sellel aastal käinud ja vastu pidanud.
Toredat aastavahetust ja lootust ning uusi tegevusi uuel aastal.
Kalle Vister
direktor
Facebook