Ida-Virumaa rahvakultuurist

Et hoida meeltes algust, heidaksin lühikese tagasivaatava pilgu rahvakultuuri valdkondadele meie maakonnas. Kõige kaugemasse minevikku  vaadates meenutaksin koorimuusika sajandite tagust algust.

Koorimuusikat on siinkandis armastatud ja ühislaulmisest rõõmu tuntud juba üle-eelmisel sajandil. Esimene Jõhvi laulupäev ehk Kihelkondade vaheline Laulupüha 1865. aastal ja sellele järgnenud laulupeod, panid tugeva aluse siiani kestvale laulupidude traditsioonile.

Põlevkivimuuseumi arhiivides leidub märkmeid korraldatud laulupidude kohta. 1892.aastal Narvas, Narva Eesti Seltsi korraldusel. Osa võttis umbes 500 lauljat ja mängijat ning üldjuhatajaks oli väljastpoolt palutud Aleksander Läte. Suurim Eesti asunduste laulupidu toimus aga Narvas 1912. aastal. Sellel peol olid end üles andnud 195 segakoori, 24 lastekoori ja 40 pasunakoori. Kõige rohkem koorisid osales Virumaalt, siis Tartumaalt, Harjumaalt, Järvamaalt, Võrumaalt ja viimaks Viljandimaalt. Ka Valga- ja Pärnumaa osalesid mõlemad ühe kooriga.

Ühiseid laulupidusid, küll mitte nii rohkearvulisi, on peetud lisaks Narvale ka Narva-Jõesuus ja Vaivaras. Lüganuse kohalikud laulupäevad toimusid Püssi mõisa pargis, kuhu 1940.aastal ehitati ühiste jõududega laululava. Sellel peol oli lauljaid ja pillimängijaid üle tuhande ja pealtvaatajaid ligi 3000. Seda pidu pidas oluliseks ja saatis tervituse Miina Härma, kes oma tervituse lõpetas sõnadega: “Laul on olnud meie rahva uuestisünnitajaks. Äratagu laul ka nüüd kõikide südametes armastust kodumaa vastu, kinnitagu üksmeelt ka ajaraskuste tormides.“  Need sõnad puudutavad meid kõiki ka tänapäeval. Sellesse kaugesse aega jääb Virumaa laulupidude algus ja hilisem traditsioon. Ühised Virumaa peod toimusid nii Rakveres kui Narvas.

1960. aastast alates sai peopaigaks Toila laululava. Peod toimusid igal aastal ja nende korraldamiseks kutsuti ellu nii linna- kui rajooni laulupeokomisjonid. Siis kandsid peod ühist laulu- ja tantsupeo nime. Ühekskümnendatest aastatest alates taaselustasime Virumaa laulupidude traditsiooni. Alati on meie ühiseid laulupidusid kaunistanud rahvatantsijad ja rahvamuusikud.

Oleme ühisele laulupeole pühendanud kaunimad laulud, oleme andnud Virumaa Viru laste hoida, korraldanud Jõhvis ühise laulupeo Virumaa killamängude raames, kus Kukruse mäe juures Lääne-Virumaa lauljaid tervitasime, Saka Cliffi laululaval laulnud laule Paepealsele maale jpm. Meenutamist väärivad kindlasti ka Oonurme laulupeod Ants Üleoja kodukandis ja nelja Peipsiäärse maakonna ühised laulupeod, mis said alguse toonaste maavanemate ühise soovi ja mõttetööna.

Korraldame aastakümneid Ida-Virumaa tantsupidusid maakonna erinevais paigus, kaugeimad neist Uljaste järve ääres ja Aa rannas. Hilisemalt toimusid tantsupeod Voka, Kohtla-Järve, Iisaku, Kiviõli ja Avinurme staadionitel ja Toila laululaval. Vaheldumisi naabritega tantsurühmi külla kutsudes toimuvad tänaseni Virumaa tantsupeod.

Meenutamist vääriv  on kindlasti tore tantsusündmus, kolmeteistkümnel järjestikusel aastal korraldatud Talvine tuhamägede tantsupidu tolleaegses Kohtla-Nõmme kaevanduspark-muuseumis.

Üle maakonna käivad koos meie täna tegutsevad rahvamuusikud, harrastusteatrid ja käsitöömeistrid. Igal neist oma toredad ettevõtmised ja traditsioonid. Aastakümneid toimub meil Ida-Virumaa folklooripidu „Kirde killad“, mis on väljundiks maakonna pärimust hoidvatele kollektiividele.

Kõigi nende toredate sündmuste alustaladeks on kindlalt meie rahvamajad ja koolid, kus on meie rahvakultuurikollektiivide pesad ning kus igapäevaselt suurte pidude korraldamiseks eeltööd tehakse.

Veel üsna hiljuti, enne haldusreformi oli meie maakonnas 22 omavalitsust. Meenutaksin siinkohal Eesti Rahvamajade Ühingu üle-eestilist ettevõtmist „24  tundi avatud rahvamaja“ Ida-Virumaa tuuri, kus kõik maakonna omavalitsused 24. tunni jooksul läbi sõitsime  ja rahvamajade sündmustele maakondlikku mõõdet lisasime.

Tänaseks on meil omavalitsusi kaheksa. Selle muutuse käigus loovutasime (mitte väga heal meelel) Lääne – Virumaale Aseri valla ja Jõgevamaale suurte kultuuritraditsioonidega  Avinurme valla ning Lohusuu valla. Sisuliselt tähendas see maakonna kultuuri varasalve suurt kadu – kaks puhkpilliorkestrit, mitmeid koore, kaks harrastusteatrit ja hulk suurte paikkondlike traditsioonidega  käsitöömeistreid.

Tänaseks on meil neli linna: Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Kohtla-Järve ning neli valda: Jõhvi, Toila, Lüganuse ja Alutaguse.  Tekkinud omavalitsused on hoidnud seni avatuna ja alles kõik kultuurikolded. Probleeme on uutes ühinenud omavalitsustes olnud ühtse kogukonnatunde tekkimisega. Suuremates omavalitsustes tihti ei nähta ega arendata valda tervikuna ja nii  võtab maad vallasisene ääremaastumine. Oleme püüdnud oma maakonna kokkuhoidva kultuurirahvaga aidata neid probleeme vältida, olla toeks paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmisel ja edasikandmisel. On ju nii, et suure ühinenud valla kogukonnatunne saab tekkida ainult iga paikkonna kultuuritraditsioone alal hoides, neid omavahel sidudes ning uusi ideid lisades ja uusi traditsioone luues.

Elame täna Ida-Virumaal multikultuurse keskkonna paljurahvuselises peres.  Meie maakonnas elab üle 60 erineva rahvuse, millest natuke üle 19 protsenti on eestlased. Selle rahvuskoosluse eripäraks on, et kõrvuti  vähese põlisrahva, eestlaste rahvakultuuri säilitamise,  hoidmise ja arendamisega viljeletakse meil ka valgevene, vene, saksa, soome, ukraina, tatari, poola ja paljude teiste rahvaste kultuuri. Seoses sellega tuleb Ida-Virumaa kireval, ja külalistele kindlasti põneval kultuurimaastikul teistest suuremat tähelepanu pöörata eesti rahvakultuurile ja traditsioonidele, nende hoidmisele ning väärtustamisele. Hoida, kaitsta, edendada oma laulu, tantsu , pillilugu, sõnalist ja esemelist pärandit. Selle ülesande täitmisel ja elluviimisel on tähtis märksõna koostöö.

Koostöö kõigil tasanditel, kohalike omavalitsuste, kultuurijuhtide, rahvamajade ja kultuurikeskustega, MTÜ-dega kultuuri valdkonnas, erinevate seltside ja seltsingutega. Koostöös Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu moodustatud maakondliku kultuurikomisjoni ja kõigi eelnimetatud institutsioonidega, paneme igal aastal kokku olulisemad ja maakonna kultuurielu rikastavad ning ühendavad rahvakultuurisündmused ja sihid nende elluviimiseks, rahastamiseks ning kordaminekuks. Plaanime üheskoos järgmisel aastal korraldada maakonna tantsupidu „Kingitus kaunim on koos oldud aeg“ uuel, vast avatud Kohtla-Järve staadionil, Ida-Virumaa folklooripidu „Kirde killad“ Iisaku laululaval. See pidu toimub koos traditsioonilise Iisaku külalaadaga.

Soovime korraldada üle-eestilist puhkpillimuusikapeo Kohtla-Järve pargis, maakonna memmede tantsupidu Jõhvi pargi laval jpm. rahvakultuuri valdkondi toetavaid ühisüritusi. Kui saame kõike plaanitu teoks teha, on meil järgmine rahvakultuuri aasta sisutihe ja sündmusterohke.

Loomulikult on meie maakonnas murekohti. Suurimaks pean hetkel tegutsevate koorijuhtide ja tantsujuhtide vähesust ning noorte dirigentide ja tantsujuhtide puudust. Lahenduste otsimiseks on kavas korraldada eelmisel aastal koroona tõttu ära jäänud ümarlaud maakonna koorimuusika hetkeseisust ja tulevikuvaatest. Ümaralaud on plaanis korraldada koos Eesti kooriühingu ja selle alaliitudega, kaasates maakonna tegutsevaid koorijuhte, koolide direktoreid ning rahvamajade juhte.

Rahvatantsujuhtide pere suurendamiseks alustasime eelmisel aastal „Algaja rahvatantsujuhi koolituspäevi“, mis maakonna sulgemise tõttu pooleli jäid ning millega oleme selle aasta lõpus edasi läinud. Osalejaid sellele kursusele tuli pea igast maakonna omavalitsusest. Loodame, et saame sellelt kursuselt toreda lisa maakonna tantsujuhtide perre.

Kiidan oma maakonna kultuurirahvast, nii täna tegutsevaid koori- ja tantsujuhte, puhkpilli-, rahvamuusika-, näitemängu- ja käsitöövaldkonna eestvedajaid kui kultuuritöötajaid, nende aktiivsust ja loomingulisust paikkonna kultuuritraditsioonide hoidmisel ning rikastamisel.

Kogunenud kultuuritegelastele aga annaksin edasi mõte, ehk võib ka öelda kultuurikorraldajate põhitõe, mille on kenasti sõnastanud meie maakonna poetess Virve Osila:

Sa kannad unistusi endas,
siis su vaim ei kängu,
uut leiad homsetes,                                                                                    kui rahuloluga ei  harju…