Toetusmeetme abil valmisid Saaremaa kindapärad

Miks käsitöömeister aga kindapärasid kuduma hakkas, sellele vastab Imbi oma näoraamatus nii: „So minu 10. aastase hobitegevuse kokkuvõte. Aastaid tagasi räägiti, et Saaremaal olla kunagi kantud väga erilisi kindaid, aga millised need kindad olid, ei teadnud täpselt keegi. Esimest korda puutusin kokku Saaremaa kinnastega kümmekond aastat tagasi Riina Tombergi koolitusel. Joonistasin mustrid ja kirjeldused tema ruudulisest vihikust oma ruudulisse vihikusse.“

Uurimisega tuli edasi minna ja enne projekti ideed oli Imbi Eesti Rahva Muuseumis uurinud lähemalt Saaremaa etnograafilisi kindaid ja siis ilmneski, et kindapärade järgi saab eristada Saaremaa erinevaid piirkondi ja kihelkondi. „Ajapikku tekkis soov näha Saaremaa kirju kihelkonniti korraga ja püüd mõista, miks ja kuidas just selliseid mustreid loodi?,“ selgitas Imbi. Samas selgus ka, et Saaremaal puudub võimalus kompaktselt näha erinevate piirkondade kindaid esemelisel kujul. Nii tekkiski mõte rohkem panustada Saaremaa pärimuskultuuri ja anda oma isiklik panus õppematerjalide koostamiseks, mis aitaks suuremale publikule tutvustada maakonna eriilmelisi kindapärasid ja edendada Saaremaa etnograafilist kudumistraditsiooni.

Jaanuaris näputööga pihta hakanud Padar tunnistas ajalehele Saarte Hääl, et paiguti oli ettevõtmine päris keeruline. “Mõnda kindapära harutasin ikka päris mitu korda üles, sest saare naised on teinud tehnoloogiliselt päris keerulisi tükke. Tore on ka see, et Saaremaal oli 19. sajandil vähemasti ka kaks vilunud meeskudujat Karja kihelkonnas,” rääkis ta. Lisades, et enam kui poolesaja kindatüki kudumiseks kulus sadu töötunde. “Kui kõik laabub, siis ühe laupäevaga saab kindapära kootud, viimistletud, pestud ja pressitud,” selgitas Padar, kes nimetab äsja valminud kindapärade valikut pigem väikeseks. “Saaremaa pärand on palju rikkalikum ja eriti kudumislembene on olnud Mustjala piirkond,” lausus ta.

Kihelkondade kindapärasid saab peagi näha ka näitusel, mis pannakse üles Saaremaa kunstistuudios. Näitust ilmestavad ka erinevad fotod. Lisaks korraldatakse näituse toimumise kuul Saaremaa valla koolide õpilastele kaheksa õpituba, milles tutvustakse ajaloolisi kindapärasid; toimub mustrite kopeerimine, joonistamine, värvikompositsiooni loomine ja omaloomingulised kindakirjalised lõngamängud.

Saaremaa käsitööselts KadakMari projekti „Kirjatud teekond läbi Saaremaa“ toetati Saarte pärimuskultuuri toetamise meetmest 3500 euroga.