Sulge
Pitsipäevale eelneb aga öö, mil valgetes rõivastes Valged Daamid täiskuuvalgel Pitsikeskuses Haapsalu pitsi koovad. Öökudumisele elab muidugi kaasa ka linnuse aknale ilmuv Valge Daam, kelle ilmumisega on seotud ka öökudumise traditsioon. Öökudumine kestab varajaste hommikutundideni, seni kuni kudujatel jaks ja isu otsa saavad.
Ka Haapsalu sallil on omad moed ja trendid. Ideid mustriteks on aja jooksul ammutatud nii loodusest kui igapäevaelust. Nii nagu seto naistel on uhkuseasjaks suursõle kandmine, nii on Haapsalus uhkuseasjaks Haapsalu salli kandmine. Haapsalu sallide kudumine on tänaseks taas väga populaarseks saanud.
Vestlusest Haapsalu Pitsikeskuse ja Haapsalu Käsitööseltsi juhi ja südamega Mirje Sims:
Kuidas sündis öökudumise idee?
Öökudumise idee sündis spontaanselt siis, kui me saime uue kodu ehk Pitsikeskuse. Arvasime naistega, et võiks õhtul kauem kududa ja võiks olla ka valged riided seljas ehk Valged Daamid koovad. Mingil hetkel hakkasid sinna juurde tulema Peetrikesega Pitsikeskusesse sõitmised või valgete kleitidega jalgratastel sõitmised või jalutamised linna peal ja muud toredad tegevused. Öökudumise ajal toimuvad ka erinevad etteasted. Näiteks tänaöine muinasjutt Peetrikesest oli Anne Rekkaro enda kirjutatud muinasjutt, kuhu olime me kõik sisse kirjutatud, kes me öökudumisel oleme olnud. Anne ise luges meile muinasjutu ette.
On hästi näha ja kuulda, et Haapsalu salli kudumise traditsioon on praegu väga au sees? Milles see väljendus ja kas nooremaid kudujaid ka on?
Milleeniumivahetusel olid kudujad mures, et traditsioon hakkab hääbuma. Siis aga peale 2009. a „Haapsalu sall“ raamatu ilmumist läks asi uuesti käima. Lisaks tulid teised raamatud ja mustrite väljaanded.
Noored tulevad meile ka. Praegu käib meil üks noor neiu Tallinnast meiega koos kudumas.
Iganädalastel kudumistel käib Pitsikeksusest läbi 20 inimest, vahel ka rohkem. Pitsikeskus on ka elustiilikeskus.
Kuidas teie tegemisi mõjutas selle aasta eriolukord?
Eriolukorra ajal me koos ei käinud, küll aga käsitöö selles osas võitis, et inimesed hakkasid rohkem käsitööd tegema kodudes. Aega oli teha.
Oleks tore, kui räägiksid ühe loo Haapsalu Pitsikeskuse ja Pitsipäevaga seoses, mida tahaksid jagada?
Jagaksin seda tunnet, mis meil Pitsikeskuses on. Pitsikeskus on hea auraga maja, see on huvitavate kohtumiste maja. Näiteks saavad juhtumisi kokku inimesed, kes pole väga kaua kokku saanud. Või saavad kokku millegi otsija ja sealsamas on talle pakkuda ka tegija. See tähendab, kui sa teed õiget asja ja see asi on aus, siis asjad juhtuvad lihtsalt. Asjad liiguvad ise omasoodu. Ei pea eriliselt pingutama asjadega, mis on sulle endale südamelähedased ja mida sa armastad teha. Kui sa teed õiget asja, siis on sära nii tegija silmis kui ka ümbritsevates ja see kandub edasi.
Mirje Simsiga vestles Leelo Viita.
Haapsalu ja pitsid – need kuuluvad kokku juba kaks aastasada, saame lugeda Haapsalu sallide ja rättide kudumise loost Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus: Haapsalu sallide ja rättide kudumine
Lugu tutvustab Mirje Sims. Siit saame muuhulgas teada, mis on nende õhuliste sallide ja rättide tuntumaid omadusi ja kuidas Haapsalu salli kudumise traditsioon on tänaseks taas väga populaarseks saanud.
Facebook