Ummamuudu lood

Loosu küla Tigase talu polnud muistegi sama, mis igal pool mujal. Muiste elas siin pillimeister August Teppo, kelle elutööd tänapäeval tutvustab MTÜ August Teppo lõõtsatalu lõõtsamuuseum. Muuseumi omanikud Kadri Mähar ja Priidu Teppo võiksid lõõtsatalu ettevõtmistest igal aastal midagi omapärast pajatada.

2019. aasta sügiskuudel võimaldasid nad lõõtsamänguhuvilistel hinnata uute lõõtspillilugude konkursile esitatud võistlustöid. Kaheksateistkümnest autorite enda salvestatud helifailidest tuli üks lemmik välja valida. Rahvahääletusel said hääli kõik võistlustööd ja 17 lugu pääses 23. novembril Võru Kandle majas toimunud finaalkontserdile. Vahetult enne kontserti avalikustati ka lugude kolmteist autorit. Nagu võistluse juhend lubas, oli mõni autor esitanud hindamiseks oma kolm värskelt valminud lugu. Uute lõõtspillilugude konkursi „Ummamuudu lugu” žürii – Juhan Uppin, Kadri Laube, Harri Lindmets, Kait Tamra, Siiri Konksi – valis pika arupidamise järel parimad uued lõõtsalood välja.

Võitjad:
I koht Rasmus Kadaja „Nuiamehe reinlender”
II koht Kalev Hellamaa „Talu polka”
III koht Herbert Konnula „Taevasina”

Hääd lood:
Kristi Kool „Õhtune valss”
Lembit Link „Kihnu Virve”

Rahva lemmik eelvoorus ja kontserdil oli Rasmus Kadaja „Nuiamehe reinlender”.

Konkurss „Ummamuudu lugu” sai teoks tänu Kadri Mäharile ja Priidu Teppole. Töökas tandem on enda ümber koondanud lõõtsamängijate kogukonna, kelle hulgas on Võrumaa pillimeeste kõrval inimesi teistestki Eesti nurkadest. Võrumaa lõõtsakogukond käib iga kahe nädala järel koos mängimas Navi seltsimajas. Kogukonna kolmekümne lõõtspillimängija esimene ühiskontsert toimus kultuurimaja Kannel aialaval Võru XXV pärimustantsu festivali ajal. Neliteist pillimeest tervitasid viie tuntud koosmängulooga konkursil osalenud võistlejaid ja publikut. Mängijate hulk täieneb  pidevalt, sest lõõtsatalu korraldab nii mänguõpet kui lõõtspillide meisterdamise kursusi. Tänavuse konkursi saagist on võimalus uut värsket repertuaari valida kõigil pillimeestel.

Konkursi „Ummamuudu lugu” peakorraldajate Kadri ja Priidu elukäiku võib samuti ummamuudu looks nimetada. Nad pole kodukandist juuri lahti rebinud. Omavahel tutvusid lapsepõlves Loosu külas,  kus kõrvuti  Teppode Tigase ja Vaidlate Suti talud. Seal Teppode juures sirgus siis 1964. aastal sündinud lõõtsameistri August Teppo poja Augusti järeltulija Heino Teppo poeg Priidu. 1971. aastal sündinud Kadri Mähar elas suviti oma emapoolse vanaema Aino Vaidla juures. Esimeste kohtumiste kohta ütleb Kadri: „Priidu oli nii palju minust vanem. Mind viidi vahel tema vanaema juurde hoida. Ma ei arvanud temast suurt midagi, sõitis suure jalgrattaga… Mina olin plikatirts väiksel jalgrattal.”

Nüüd elavad nad Loosul ja on Priidu vaarisa August Teppo pärandihoidjad, Võru pärimustantsufestivali toimkonna liikmed, rahvatantsupartnerid ja elukaaslased. Nende teekond on üheaegselt nii „umma- ku vannamuudu”. Vanamoodi ses mõttes, et poeg jääb isatallu emale toeks ja omandab elukutse kodu lähedal. Ühes maakohas väikelinna lähedal võib omamoodi hästi hakkama saada, kui vaid ise oled õige mees. Küll siis leidub õige nainegi, kes sama meelt. Kodukamaral väljakujunenud elustiil virgutab vaimu ja kõigile elusolenditele omane sümbioos aitab elupäevades õnnelikke  hetki luua.

Tantsule pühendunud Kadri

Lasva algkooli õpetaja Marju ja kolhoosi Oktoobri lipp traktoristi Madis Mähari peres sündinud Kadri läbis kodulähedased koolid: Lasva algkool, Kääpa põhikool, Võru keskkool. IV klassi õpilasena asus Kadri Võru muusikakoolis akordionimängu õppima. Võru keskkoolis oli pedagoogikakallakuga eriklass. Suvel lasteaias praktikal viibides tekkis Kadril huvi lasteaia muusikaõpetaja kutse vastu. Juba Võru linna lasteaias Päkapikk töötades omandas ta valitud erialal uusi teadmisi Tartu ülikooli õpetajate seminaris ja Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis. Päkapikule on Kadri tänaseni truuks jäänud. Klaveri- ja akordionimängu oskajat tütarlast kutsuti varakult ka rahvatantsurühmade muusikasaatjaks. Aga Kadri tahtis tantsida. Eks maakoolis tegid õpilased kõike: laulsid, tantsisid, mängisid pilli, tegid näitemängu ja sporti.

Juba IV klassis köitis tütarlast kõige enam tants. Kääpa kooli õpetaja Valdur Andsumäe käe all sai Kadri proovida nii karaktertantse kui rahvaste tantse. Põhikooliaegset laste- ja neidude rühma juhendas Valve Lepist. Kui neiu Võru mööblivabriku Wermo segarahvatantsurühmade proovide ajal klaveri taga istus ja vaatas, kuidas Priidu tantsib, ja hästi tantsib, siis sai temas tantsuhimu võidu. Õnneks kutsus Priidu ta endale partneriks ja juhendaja Tiiu Liiv lubas ühe rühmatunni ajal Kadri klaveri tagant vabaks. Juba keskkooli ajast Loosul elaval Kadril tuli vahel siiski naabri-Priidu tantsu kõrvalt imetleda.

Oli tantsupeoaasta ja Wermo rühmad ei saanud tantsupeole. Kus selle kahju ots! Siis liideti kaks Wermo rühma üheks, juhendaja leidis uue klaverisaatja ja Kadri oli saatemuusika tegemisest prii. Wermo rühmast mindi koos Võru Kandle tantsurühma Hebe. Millegipärast ei olnud Hebe rühm üldtantsupeost huvitatud ja kui selgus, et Kandle maja segarahvatantsurühmas on üks paar puudu, siis tuli kindel otsus ennast sinna pakkuda. Õnneks kõik tahtsid ka Tallinnasse peole pääseda. Soov täitus. Taasiseseisvunud Eesti esimesest üldtantsupeost, mis toimus 1994. aastal, alates on siiani igal üleriigilisel ja maakondlikul peol käidud, samuti kõikidel Võru festivalidel tantsitud. Jaanus Randma kutsus 2007. aastal Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma. Kadri ja Priidu naudivad võimalust tantsida Eesti tipptantsujuhtide käe all. Nii harjutused kui esinemised sujuvad heas meeleolus. Eesti üldtantsupidude põnevate hetkede hulka kuuluvad kohtumised kunagiste Võru tantsijatega, kes jõudnud Eesti erinevatesse rühmadesse elukoha muutuste tõttu. Elutee tantsuga kokku kasvatanud paar tänab juhendajaid Maie Paud, Kai Leetet, Maire Udrast.

August Teppo pärandihoidja Priidu

Võru metsamajandi Kirumpää tootmispunkti tööliste Linda ja Heino Teppo ainuke poeg Priidu lõpetas Väimela 8-klassilise kooli ja isa surma järel otsustas jääda emale elutoeks. Ta omandas Võru Tööstustehnikumis tehnik-tehnoloogi ning tisleri kutse, sai tööle Võru Wermosse. Helgi Noormets oli põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja, kes juhendas kooli tantsurühmagi nii edukalt, et Priidu juba koolieas Tallinna suurpidudel esines. Priidu laulis Väimela poistekooris juhendaja Ene Lumi ja Võru poistekooris Heino Pehki käe all. Üsna pea pärast sõjaväeteenistust Ivanovo oblastis kutsusid Wermo kaastöötajad Priidu mööblivabriku ametiühingu klubi rühmadesse tantsima. Aasta oli 1986. Edaspidist Priidu käekäiku koos Kadriga te juba teate.

Kadri tunnistab, et Priidu on tema kalju: usaldusväärne, heasüdamlik inimene, kelle suust ei kuule kunagi ühtegi halvustavat sõna. Priidu julgustab ja leiab igale probleemile lahenduse. Kadri tõsist tööpinget aitab maandada Priidu huumorimeel. Kadri tänab saatust, mis neid Priiduga liitnud: „Me oleme kui sobituvad puzzletükid. Saame hakkama küll ka üksi, kuid parim meist tuleb välja ikka koos olles.”

Mõlemad kiidavad teineteise töökust, sihikindlust ja abivalmidust. Priidule meeldib, et Kadri kunagi ei tekita küsimust, kas uut ideed teostada, vaid alati otsib võimalusi, kuidas seda ellu viia. Aga ideid sünnib Kadril igas olukorras igal ajal.

Lignator Logistika OÜ ostujuht Priidu Teppo avaldab oma elukaaslase ja kultuurialase koostööpartneri Kadri kohta: „Ta hoolib vahel teistest enam kui endast, peab kinni oma antud lubadustest ja muretseb kõigi jõuvarude pärast, olles ise hullult järjekindel ning pühendunud. Ta pusib asjade (loomingu) kallal nii kaua – kas või poole ööni – kuni ise rahule jääb.”

Võru tantsujuht Maire Udras räägib Võrumaa kultuuripärlitest (2016) ülivõrdes: „Kadrit ja Priidut iseloomustab minu jaoks kõige tabavamalt sõnapaar „paaristandem kiirrongil”. Mõtlevad ja tegutsevad nad ju ülikiiresti, peatudes ainult akude laadimiseks. Kui näed ühte kusagil tegutsemas, siis tead, et teine toimetab seal läheduses. Nad kuuluvad kokku nagu sukk ja saabas. Need kaks teineteisele pühendunud inimest on võtnud ette hullumeelseid ideid. Praegu on nende „rongi“ kaks suuremat sihtpunkti lõõtsamuuseum ja Võru pärimustantsufestival.

Kõrvaltvaatajal on isegi raske ette kujutada, kui palju aega on nad panustanud lõõtsamuuseumi loomisele ja August Teppo pärandi hoidmisele. Seda on rohkem, kui mahub päikesetõusude ja -loojangute vahele. Küllap kihutab nende „rong“ isegi unes. Pärimustantsufestivalil on samuti nemad need alustalad, kes ei lase „majakesel uppi minna“. Mõlemad on valmis sööstma sinna, kus nende abi on hetkel kõige olulisem. Priidut võib näha naelapüstoliga ringi jooksmas ja bännereid vedamas. Vahepeal jõuab ta koos Kadriga esinemisel mõne polkagi maha tantsida. Kadri osa on ideede genereerimine, ürituste logistika, tantsusammude õpetamine, mängleva kergusega lõõtsa, akordioni, kandle jt pillide sõrmitsemine.

Kõike seda teevad Kadri ja Priidu oma põhitöö ja majapidamise kõrvalt. Seejuures jõuavad nad veel reisida ning Kadri laigid on Facebookis pea iga kultuuriürituse juures. Kui küsida kultuurisündmuste kohta, mida nad on aasta jooksul külastanud, siis võib nimekiri lausa ära ehmatada. Mõnikord tahaks sellelt igiliikurina töötavalt tandemilt küsida: kas te vahel magate ka?

Kadri-Priidu paaristandem ei näita aga väsimuse märke. Palju on veel mõttes ja palju annab teha. Rong kihutab täiel kiirusel. Kütust saavad nad teineteiselt, õnnestunud sündmustest, kultuurielamustest, reisidest, tantsimisest, lõõtsamängust ja ilusast loodusest.

Silvi Jansons
Papa Kreutzwaldi Õueteatri juht