Sulge
Teisipäev, 4. juuni on imeilus suvepäev, täis päikest ja rõõmu. Laulu- ja tantsupeo tuli jõuab halulaevaga HiiuIngel Sõru sadamasse täpselt kell 10. Tule toojaks hea kolleeg Krista Saaremaalt. Kõlavad pasunahelid Emmaste noortelt puhkpillimängijatelt. Tuld on tervitamas Hiiumaa vallavanem Reili Rand ja Emmaste osavallavanem Hergo Tasuja. Ja siis kõlab reibas laul Emmaste lasteaia mudilastelt, Saaremaa Krista saab tule hoidmise ja toomise eest kingituseks väikese Karli joonistatud pildi ja õpetaja Heli abiga võetakse ette laulumäng. Väikese ülevaate Sõru sadamast ja Emmastest annab selle päeva giid Helgi Põllo. Tuli on sel päeval ekskursioonil Hiiumaal. Päripäeva ringi tehes külastab tuli kõiki Hiiumaa osavaldu ja kultuurilooliselt tähtsaid paiku. Ongi aeg ronida kollasesse PAZbussi, mis tule koos kaaskonnaga saareringile viib. Enne aga saadame väikesed tulekillukesed laternatega Emmaste kalmuaeda meenutamaks kuulsaid pillimehi Torupilli-Jussi ja Torupilli-Sassi, pillimeistrit ja rahvamuusikaorkestri juhti Johannes Soosterit, tantsuõpetajat Maret-Virve Kõmmust.
Järgmine peatus on Kõpu tuletorn, mis on kindlasti Läänemere ja Baltimaade (aga võib-olla ka maailma!) vanim töötav tuletorn aastast 1531. Ajaloost teame, et umbes 370 aastat tagasi, 1649. aastal hakati tornis lahtist tuld põletama. Kuigi paarsada aastat on olnud kasutusel ilmastikukindlamad tulenäitamise viisid, saab täna taas tornis elavat tuld näha. Kui tuletõrvik on autol Nobe torni alla jõudnud, viib noorte segarühm Patsiusti tõrviku üles ja näitab teda igasse ilmakaarde. Tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemaid majakatulesid Läänemere ääres ei ole. Oma tantsulise tervituse annavad tuletorni jalamil üle Kõrgessaare eakaterühm Martad ja Kärdla lasterühm Naadresed.
Üsna keset Hiiumaad metsade keskel Leigri-Murro I laulupüha kivi juures peatub tuli lõunatunnil meenutamaks 1867. aastal aset leidnud Käina ja Reigi laulukooride kohtumist Leigri-Murro kõrtsi õuel. Muuhulgas lauldi Reigi pastori Gustav Feliks Rinne laulu „Hiomaa ehk Issamaa laul“, mis oli eeskujuks Johann Voldemar Jannsenile „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnade kirjutamisel. Viimati nimetatu kanti ette I laulupeol Tartus 1869. Mõlema laulu puhul on kasutatud Friedrich Paciuse loodud meie tänase riigihümni viisi. Tule võtab Leigri-Murrol vastu Kõrgessaare osavallavanem Üllar Laid ja tule olemise teevad mõnusamaks lauljad Kärdla kammerkoorist, segakoorist Hiiula ja naiskoorist Anna. Esitatavate laulude hulgas on ka „Hiomaa ehk Issamaa laul“. On ütlemata õdus hetk keset tööpäeva tule, ajaloo meenutamise, laulu ja lõunasupiga!
Kollane PAZbuss vurab Kärdla poole. Tee peale jääb Reigi kirik. Jah, seesama, kus Gustav Feliks Rinne pastoriks oli, ja mille on kuulsaks kirjutanud Aino Kallas oma raamatus „Reigi õpetaja“. Siin teeb tuli väikese peatuse, et korraks meenutada meiega olnud ja meist lahkunud inimesi. Väike tulekilluke jääb laternaga Reigi kalmuaeda.
Ja olemegi Kärdlas, linnas, mis tänu Kalevivabrikule (1829-1940) kasvas välja külaolemisest. Vabrikudirektorite maja ehk Hiiumaa muuseumi Pika maja ees läheb tuli taas bussist tuleautosse Nobe ja sõidab kirikuparki I laulupeo kivi juurde. Siin on oma tervitust üle andmas Tiina tantsustuudio võimlejad ja hea sõnaga toetamas Kärdla osavallavanem Lauri Preimann. Giid Helgi Põllo räägib esimesest ülesaarelisest laulupeost, mis aastal 1926 siinsamas toimus ja mida juhatas Tuudur Vettik, ning laululavast, mis 1936. aastal sai valmis ja III laulupidu võõrustas. Enne Kärdlast lahkumist käib tuli laululavalt ja Kärdla keskväljakult läbi ning võtab siis suuna Suuremõisa.
Suuremõisa lossi juures tervitab tuld Suuremõisa kooli pere, kus igal lapsel on oma pill või rohkemgi. Edasi suundub tuletõrvik lossiparki. Suuremõisa lossi park on näinud Hiiumaa II laulupidu 1939. aastal (üldjuht Mihkel Lüdig) ja mitmeid pidusid hilisemast ajast. Viimati 2018. aasta suvel. Lossi paraadtrepil peatudes saab tuli kuulda Suuremõisa laste laulu Hiiu saarest ja näha Mõisakate pererühma tantsu. Oma toetava sõna annab tulele kaasa Pühalepa osavallavanem Liili Eller.
Õhtuks jõuab tuli Käina osavalda. Esmalt Rudolf Tobiase majamuuseum õuele, kus õhtul algab laulupidu. Tuletõrviku võtab vastu osavallavanem Omar Jõpiselg, kõige vanem ja kõige noorem lauljate hulgast kannavad selle peoplatsile. Esinevad mudilaskoorid Käinast, Kärdlast, Pühalepast, Hiiumaa poistekoor ja tütarlastekoor, segakoorid Käinast ja Kärdlast ning naiskoor Pühalepast. Seejärel liigub tuli taas autol Nobe Orjaku sadamasse, kus läheb lahti tantsupidu. Tantsurahvas üle terve Hiiumaa on kogunenud, et tule olemise viimaseid tunde lustlikuks teha. Koos päikeseloojanguga saadame tule Läänemaa poole teele. Hiiumaa vallavanem Reili Rand võtab tule tõrvikusse ja suundub koos tantsurahva ning vaatajaskonnaga sadamakaile, et anda tuli taas halulaeva HiiuIngel pardale, seekord allakirjutanu hoole alla. Sadamakaile jääb sini-must-valge lippude meri, sest tule olemise päev Hiiumaal oli ka Eesti lipu päev. Üks ilus suvepäev on saanud ajalooks.
Helle-Mare Kõmmus
Eesti Rahvakultuuri Keskus Hiiumaa rahvakultuurispetsialist
Hiiumaa laulu- ja tantsupeo kuraator
Foto Pääro Metsand
Facebook